Tallinna ühisgümnaasium läks uue koolimööbliga alt – lauad kõiguvad
„Riigihanke korras saadud mööbel on pehmelt öeldes puudustega – näiteks lauajalad tulevad alt ära, samuti lauad kõiguvad,” tutvustas Tallinna ühisgümnaasiumis tekkinud olukorda kooli haldusdirektor Ivo Kapet.
Mööbli valmistajaks on Saloni Büroomööbli AS Tartumaalt. Kool on veendunud, et tegu peab olema konstruktsiooniveaga, sest ligi kolmesajast kirjutuslauast on jalad haprad kümnetel. Osal laudadest lööb materjal ka liimist lahti. „Laudu on käinud vaatama sõltumatu ekspert, kuid tellinud me ekspertiisi veel ei ole,” möönab Kapet.
Saloni Büroomööbli AS on süüdistanud hooletuid õpilasi ja oletanud, et lauad kõiguvad ebatasaste koolipõrandate tõttu. Konarlik põrand on ebatõenäoline, kuna pärast põhjalikku remonti 2008. aasta sügisel peaksid kõik põrandad olema siledad ning loodis. Haldusdirektori sõnul kannatavad ebakvaliteetse mööbli tõttu enim lapsed. „See võib tunduda pisiasjana, aga kontrolltöid või eksameid sooritava õpilase keskendumisvõimet häirib kõikuv laud päris tublisti,” märkis Kapet.
Probleemiks on ka garantiiaeg. Kool on kaalunud oma jõudude ja vahenditega laudade parandamist, ent see vabastaks Saloni vastutusest. „Meie huvi ei ole kindlasti kohtusse minna. Soovime, et firma vahetaks ära kõikide laudade kinnituskruvid ja parandaks oma praagi,” sõnas Kapet.
Saloni Büroomööbli AS-i sekretär Marika Suisalu vastas, et ühisgümnaasiumi etteheited on liiga üldist laadi. „Kui meie esindaja on kohale läinud, pole kahjuks soovitud või leitud aega temaga tegelda või pole konkreetseid vigu leitud,” väitis Suisalu. Ta viitas, et tellijal on kohustus osutada konkreetsetele muudatustele, täiendustele ning näidata, kus ja millised vead on ilmnenud. Haldusdirektori sõnul on aga ettepanekud tehtud.
Haridusamet ootab Saloni Büroomööblilt selgitusi 29. maiks – ameti ja kooli esindajad on firmat varem mitu korda probleemist teavitatud. „Möödas on terve õppeaasta ja on ebameeldiv tõdeda, et meie lepingupartner ei ole suutnud selle aja jooksul oma lepingulisi kohustusi täita,” ütles ameti juht Andres Pajula.
Saloni jäi ühisgümnaasiumile silma teistest ligi pool miljonit odavama pakkumisega. Lisaks ühisgümnaasiumile võitis firma samal aastal ka koolimööbli riigihanke Haabersti vene gümnaasiumile, Laagna ja Karjamaa gümnaasiumile. „Nimetatud kolmel hankel olid probleemid tähtaegadest kinnipidamisega ja koolid pidid 1. septembril alustama õppetööd osaliselt asendusmööbliga,” avaldas haridusamet kahetsust.
Veel kaheksa kooli remondis
** 2009. aasta linnaeelarvest on plaanitud ligi 200 miljonit krooni Tallinna Lilleküla gümnaasiumi, Mahtra gümnaasiumi, Juhkentali gümnaasiumi ja 53. keskkooli tervikrenoveerimiseks.
** PPP-projektide (private-public partnership) raames ehk koostöös erasektoriga soovib linn 2010. aasta sügiseks korda teha veel neli pealinna kooli – Tallinna humanitaargümnaasiumi, Liivalaia gümnaasiumi, Väike-Õismäe gümnaasiumi ja Järveotsa gümnaasiumi.
** Linn maksab erapartnerile lepingus fikseeritud üüri, mille muutumine on muu hulgas seotud tarbijahinna indeksi ning õpilaste arvu muutumisega. Iga kooli kohta sõlmitakse eraldi leping.
** 2006. aastal valmisid koostöös erasektoriga esimesed neli koolihoonet, 2007. aastal kolm ja möödunud aastal üheksa renoveeritud koolihoonet. Kõige värskemalt on renoveeritud Haabersti vene gümnaasium, Sikupilli keskkool ja Karjamaa gümnaasium, Tallinna 32. keskkool ja Kristiine gümnaasium, Tallinna ühisgümnaasium, Tallinna Nõmme gümnaasium ning Kalamaja põhikool.
