Tallinna ülikoolis napib tasuta kohti
Tartu ülikoolis (TÜ) pääsevad õppemaksust pea kõik noored, kes ületavad vastuvõtulävendi. Seevastu Tallinna ülikoolis (TLÜ) toimub humanitaar- ja sotsiaalteaduste konkurss tasuta õppekohtadele valdavalt paremusjärjestuse alusel, s.t iga valdkonna puhul on ette kindlaks määratud, kui mitu inimest saab tasuta õppida.
Vastavalt erinevale süsteemile pääses tänavu TÜ bakalaureuseõppe ajalooharusse tasuta kohtadele 44 inimest, Tallinnas on samale erialale eraldatud kõigest 14 riigieelarvelist kohta. Tallinna ülikool leiab, et süsteem on ebaõiglane.
Ebavõrdne on olukord ka magistrantuuris. TLÜ võimaldab tasuta õpet kolmele magistrandile, Tartus pääses riigieelarvelisele kohale aga 17 üliõpilast. Suured vahed torkavad silma humanitaar- ja sotsiaalteaduste õppes. TÜ-s võeti filosoofia bakalaureuseõppesse tasuta kohtadele vastu 15 kandidaati, TLÜ pakub sama võimalust viiele inimesele. Eripedagoogikat hakkab Tartus sel aastal tasuta õppima 46 inimest, Tallinnas pakutakse säärast võimalust ainult 11 inimesele.
Tallinna ülikool sundseisus
Tallinna ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen ütles, et üliõpilaste lävendipõhise paremusjärjestuse alusel vastuvõtmine on mingil määral küll põhimõtteline otsus, teisalt aga siiski sundseis.
“Loomulikult eelistaksime olukorda, kus tasuta õppekohtadele oleks võimalik võtta kõik noored, kes ületavad n-ö ülikooliküpsuse lävendi,” lausus ta. “See oleks võimalik juhul, kui ülikoolide rahastamine toimuks sarnaselt üldharidussüsteemi rahastamisega, kus nn pearaha liigub koos õppijaga, mitte ei tulene kohtade eelnevast jaotusest. Riiklike kohtade arv humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas on Eestis sedavõrd nihkes, et Tallinna ülikoolis tagavad nende valdkondade õppe jätkusuutlikkuse eelkõige tasulisest õppest laekuvad vahendid, mis on keskmiselt 75%.”
Mattisen leiab, et praegune süsteem on ebaõiglaselt rajatud. “Tallinna ülikoolis õpivad külg külje kõrval inimesed, kelle tase on ühtlane, kuid kellest üks peab õppemaksu maksma ja teine mitte,” selgitas ta. “Paljud üliõpilased, kes on Tallinna ülikoolis sunnitud õppemaksu maksma, saaksid tänu Tartu ülikooli lävendipõhisele süsteemile seal tasuta õppida.”
“Üks lahendus oleks üle-eestilise lävendi kehtestamine,” leidis Mattisen.
Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku arvates poleks selline muudatus mõistlik. “Kui kokkuleppe teeksid ülikoolid omavahel, suhtuksin toetavalt,” rääkis Rutiku. “Riiklikku reglementeerimist ma vajalikuks ei pea.”
Rutiku lisas, et Tartu ülikool küll riskib sellega, et riigieelarvelistele õppekohtadele kehtestatud taseme ületab rohkem inimesi, kui on reaalseid kohti, kuid võimalik õppekohtade ületäitumine tasakaalustuvat eri aastate lõikes. “Paljud tudengid võtavad akadeemilist puhkust või langevad ülikoolist välja,” selgitas Rutiku.
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaare hinnangul on ülikoolide vastuvõtupoliitika seaduse piires nende siseasi. “Ka eelarve osas on ülikoolid autonoomsed,” teatas ta.
Tudengid: parem üleriigiline lävend
•• Tartu ülikooli võrdleva poliitika magistrant Livio Nimmer leiab, et vahe TLÜ ja TÜ riigieelarveliste õppekohtade arvus on hämmastav. “Näiteks see, et semiootikat ja kultuuriteooriat hakkab sel aastal Tartus tasuta õppima 44 inimest, Tallinnas on aga kultuuriteooria õppekavale eraldatud neli riigieelarvelist kohta.” Nimmer viitab, et Tartus õppivate humanitaarteadlaste ülisuure hulgaga pole tulevikus midagi peale hakata. “Mina küll ei kujuta ette, mida need 44 semiootikut tegema hakkavad, kes sel aastal Tartus tasuta õppima asuvad.”
•• Nimmeri seisukohta jagab ka esimest aastat Tallinnas kultuuriteooriat õppiv Heleri Luuga, kelle arvates on olukord ebaõiglane. “Üle-eestilise lävendi kehtestamine oleks päris mõistlik,” leiavad mõlemad üliõpilased. “Ma ei usu, et üleriigiline lävend ülikoolide tegevust piiraks,” lisas Luuga.
•• Luuga märkis, et riik võiks rahastada Tallinnas rohkem humanitaar- ja sotsiaalalasid õppivaid inimesi, kuna Tartust tellitaks jälle rohkem loodus- ja arstiteadlasi. “Sellisel juhul oleks erinevates ülikoolides tasuta õppijate arvud palju rohkem tasakaalus.”
