Linnavolikogu kehtestatud mootorsõidukimaksu tasumise tähtaeg on 1. mai. Esmaspäeva hommikuks oli rahandusameti arvele laekunud planeeritud 25 miljonist kroonist vaid 1,505 miljonit krooni.

Maksma peavad Tallinnas elavad eraisikud ja pealinnas registreeritud juriidilised isikud autoregistrisse kantud mootorsõidukite eest viis krooni mootori võimsuse iga kilovati kohta aastas. Maksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste, kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukid. Sõidukimaksu ei pea maksma ka I ja II grupi invaliidid. Pensionärid saavad 50 protsenti maksusoodustust.

Maksu tasumist kinnitab kviitung või maksekorralduse koopia. Maksukuulekust kontrollivad rahandusamet, autoregistrikeskus ja liikluspolitsei.

Maksmata jätmisel saab autoomanik teatise. Alates 1. maist lisandub maksule viivis 0,15 protsenti päevas. Liikluspolitsei hakkab maksekorraldust kontrollima võrdselt liikluskindlustusega, ka karistused on võrdsed. Autoregistrikeskus ei soorita sõidukiga ühtegi tehingut, kui maks on maksmata.

Rahandusameti tuluosakonna juhataja Hannes Nilgo sõnul on pankadele saadetud 55 kirja, mis tutvustavad mootorsõidukimaksuga seonduvat. Info tariifide, arveldusarvete ja maksu kohta peaks pankades olemas olema, ent paljud pangafiliaalid ei anna tegelikkuses maksu kohta teavet.

Mootorsõidukimaksu saab maksta kõigis kommertspankades, mis võtavad vastu sularahamakseid või ülekandeid. Maksedokumendil tuleb märkida sõiduki registreerimisnumber. Maks laekub Tallinna rahandusameti arveldusarve numbrile 102043769 Tallinna pangas (kood 783).

Pealinn koristab talvesodi

Linn alustas möödunud ööl õismäe teel talvise liivasodi koristamist. Väike-õismäel töötab kaks liivalaadurit, kaks harjastraktorit ja kuus kallurit ning ka greider jääkonaruste purustamiseks. Eriautobaas vabandab õismäelaste ees öise lärmi pärast ja palub õhtul autosid sõidutee äärde mitte parkida.

ööl vastu tänast kavandas eriautobaas koristustöid kesklinnas.

Eriautobaas koristab talviseid puistejääke vaid peatänavatelt. Igal majavaldajal tuleb aga hoone ümbrus ise korda teha.

Ka Kesklinn kutsub majaomanikke ja firmajuhte oma maja ümbrused kevadel heaperemehelikult üle vaatama ja korda tegema.

Mai alguses peab linn lume alt välja sulavast sodist ja rämpsust puhtaks saama. "Esimese ülevaatuse ja kokkuvõtte heakorrast teeme 20. aprillil," ütles kesklinna vanem Jüri Ott.

Pirita kloostri õuelt varastati valgustus

ööl vastu esmaspäeva varastati Pirita kloostri varemete valgustus. ära on viidud kuus maa-alust ja neli posti otsas olnud prozhektorit, mis valgustasid lääneportaali. Valgustuse projekteerija AS SEOS Projekti hinnangul on esialgne kahju enam kui 100 000 krooni.

Pirita vanema Kalle Sepa sõnul kavandasid vargad oma teo ette. Nad ei lõhkunud midagi ning neil olid ilmselt kaasas mutrivõtmed ja muu vajalik. Avatud oli ka elektrikilp.

"Kahju, et tallinlastel pole enam pikka aega võimalik näha seda kaunist pilti, mida valgustus pakkus," ütles Sepp. Linnaosa valitsus palub linnakodanikke teatada, kui keegi kuskil Philipsi uusi prozhektoreid müütab.

Möödunud nädalavahetusel avati kloostri varemed külastajatele. Varemetes käis 335 piletiga külastajat.

Kloostrit haldav AS Vana Tallinn kurtis, et ala on veel lumes ja teed märjad. Nii suure külastajate hulga puhul kujunevad kõnniteede taastamiskulud väga suureks. Kuni 1. maini on varemed seetõttu avatud vaid nädalavahetustel.

Haabersti film peaaegu valmis

Haabersti linnaosa valitsuse tellimusel ja sponsorite toetusel tehtud 10 minuti pikkune linnaosa ülevaatefilm "Haabersti" on paari nädala pärast lõplikult valmis, teatas projekti juht Vahur Laiapea. Filmis ja monteeris AS Maurum. Toomas Kalli humoorika teksti luges filmile peale Jüri Krjukov. Filmil on ingliskeelsed subtiitrid.

Kõik õigused filmile jäävad linnaosa valitsusele ja seda hakatakse kasutama linnaosa tutvustamisel külalistele ja ringreisidel olles. Välistatud ei ole ka filmi koopiate müümine.

Mais on uues hallis spordimess

3.-5. mail toimub vastavatud Tallinna Spordihallis spordimess, kus ettevõtted tutvustavad oma toodangut ning vahendusfirmad sissetoodavaid spordivahendeid ja -rõivastust. Spordiameti juhataja Jüri Talvistu sõnul on hall seitse kuud aastas spordi ja sportlaste päralt, ülejäänud ajal üritab spordihall enda normaalseks funktsioneerimiseks raha teenida.

Esimesed spordihallis toimunud võistlused on näidanud, et ehitise riietusruumid ei suuda kõiki osalejaid teenindada. Nii ongi mõtted liikunud halli juurdeehitusele.

Valmistutakse muinsuskaitsekuuks

18. aprillil tähistatava rahvusvahelise muinsuskaitsepäevaga algab muinsuskaitsekuu. Muinsuskaitseselts kutsub linlasi sel puhul kaasa aitama kalmistute korrastamisele. Kuu raames on kavas kokkuvõte õpilaste koduloolistest uurimustest. 18. aprilliks kutsuvad linnavalitsus ja muinsuskaitseselts koduloolasi ja muinsuskaitseaktiviste raekotta pidulikult tähistama rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva.

Muinsuskaitseamet korraldab 24. ja 25. mail seminari "Tallinna vanalinn kui osa maailma kultuuripärandist". üritus on kavandatud rahvusvahelisena ja ühitatud president Lennart Meri kutsel Tallinna saabuva UNESCO peasekretäri visiidiga.

Seminarile on UNESCO peakorterist Pariisist ja Maailma Kultuuripärandi Nõukogu põhjamaade kontorist Oslost kutsutud eriteadlasi, kellele tutvustatakse vanalinna ning spetsiifilist muinsuskaitset ja ennistamist vajavaid objekte nagu raekoda, Matkamaja, Lasteloomingu Maja, Mustpeade Maja. Koos välisspetsialistidega arutatakse, mida on veel vaja teha vanalinna tutvustamiseks, et see lülitataks maailma kultuuripärandi nimekirja.

Pika jala väravatorn saab korda mais

15. maiks peaks lepingu järgi olema rekonstrueeritud Pika jala väravatorni katus, vahelaed ning vee- ja= kanalisatsioonitrassid. Paigaldatakse ka uus elektrivõrk. Torni konstruktsioonide stabiliseerimiseks pannakse tõmmitsad. Munitsipaalvalduses olevas tornis taastatavate ateljeede viimistlustööd teevad Kesklinna valitsuse ja Kunstnike Liidu kokkuleppe kohaselt ateljeede valdajad.

Töid teeb AS Restor. Torni rekonstrueerimiseks on praegu planeeritud 305 500 krooni, millest 170 000 eraldas muinsuskaitseamet ja ülejäänu kannab Kesklinna valitsus omatulude arvelt.

Pika jala väravatorn sai kannatada möödunud jõulude eel toimunud tulekahjus, milles hävis valdav osa naabermajast Pika jala ja Müürivahe tänava nurgal.

Märtsis laekus 16 000 trahvikrooni

Hinna- ja konkurentsiameti töötajad kontrollisid märtsis 110 kaubandus- ja teenindusettevõtte tegevust. Eeskirjarikkumisi avastati 71 ehk 65 protsenti kontrollitud ettevõtteis. Rahatrahve määrati 64 rikkujale kokku 27 000 krooni ulatuses. 60 protsenti ehk veidi üle 16 000 krooni sellest summast laekub linnakassasse.

Põhilised eeskirjarikkumised on ikka samad: paljudel müüjatel pole tegevusluba ja kaubal saatelehti, müüakse realiseerimisaja ületanud kaupu, puuduvad hinnakujundus- ja kauba kvaliteeti tõendavad dokumendid, rikutakse alkohoolsete jookide müügieeskirju. Mõnel teenindajal pole tegevusluba.

Selle aasta kolme esimese kuu kontrollitulemusi mulluse viimase kvartaliga kõrvutades nentis hinna- ja konkurentsiameti järelevalveosakonna peainspektor Liia Koch, et vähenenud on tegevusloata teenindajate arv, samuti teenindus- ja kaubanduseeskirjade ja hinnarikkumised. Rohkem on avastatud patustamisi alkoholimüügi korra vastu, ikkagi puuduvad kaupadel eestikeelsed kasutamisjuhendid ja markeeringud, kaupu müüakse taatlemata kaaludega, alkoholi jagatakse baarides mõõdistamata mensuuridest.

RAEPRESS