Ermeli sõnul on Tallinnal puudu oma imago, millele ühtne linnamööbel kaasa aitaks. „Näiteks on Helsingil lisaks sellele, et seal on oma linnamööbel, ka oma värv – Helsingi roheline. Tallinnal võiks ka midagi oma olla, muuhulgas ka oma kirjatüüp,” ütles Ermel.

Linnaruumiga tegeleva abilinnapea Ülle Rajasalu sõnul on võidutöö ääretult lihtne ja sarnaneb mingil määral juba olemasolevaga, mistõttu inimesed peaksid selle kergesti omaks võtma. „Võidutöös on linna pargipingid, ootepaviljonid, kioskid ja prügikastid kujutatud mittedomineerivana,” ütles Rajasalu.

Esimesena Tammsaare park

Silmapilk siiski midagi muutuma ei hakka – kui volikogu linnamööbli kinnitab, siis hakatakse uue kujundusega linnamööblit paigaldama vana „väsimise” korral või uutesse kohtadesse. Rajasalu loodab sellega algust teha septembris. „Tahame septembris pilootprojektiga kujundada uue linnamööbliga Tammsaare pargi,” ütles Rajasalu.

Pärast seda, kui itaallased on Eestisse kohale kutsutud, peaksid nad Ermeli sõnul koostöös Eesti tootjatega valmistama oma pakutud mööbli prototüübid. Seejärel korraldatakse riigihange valimaks parimat ja soodsaimat tootjat, kes hakkaks valitud mööblit valmistama kõigile linnaosadele.

Eestlased finaalis ei osalenud

••”Kahetsusväärne, et Eesti disainerid ja arhitektid loobusid neile antud võimalusest meie linnaruumi kujundamisel kaasa rääkida,” ütles linnadisainer Aavo Ermel.

••Konkursi korraldada aidanud Kavakava büroo arhitekt Kaire Nõmme ei usu, et eestlased ei oskaks linnamööblit ise kujundada.

••„Kui konkursi tingimusi koostasime, oli huvi üsna elev. Lubati kindlasti osa võtta. Võib-olla jäi asi viitsimise, võib-olla aja taha,” ütles Nõmm.