Tallinna Vesi ehitab uue ohutu täisautomaatse kloorihoidla

KESKKOND Joogivett puhastavad 45 000 röövkala ja madala taimestikuga luht

Tallinna Vesi ehitab aasta lõpuks Ülemiste järve kaldale joogivee reservuaari alla Euroopa standarditele vastav vedelkloorihoidla, kuna vana ladu on amortiseerunud ja liiga suur.

Tallinna Vesi avalike suhete juhi Karita Salli sõnul ehitatakse sama projekti raames välja ka eelkloreerimise sõlm. “Tallinna Vesi kasutab joogivee eelkloreerimiseks vedelkloori. Kuna kloor on ohtlik kemikaal, siis on tema käitlemine väga täpselt reglementeeritud,” märkis Sall.

UUS KLOORIlADU TULEB TÄISAUTOMAATNE. Praegune klooriladu on ehitatud mitukümmend aastat tagasi 140 tonni kloori hoidmiseks ja selle renoveerimine on uue hoidla ehitamisest kulukam. Lisaks hoitakse Salli sõnul praegu laos korraga vaid 20 tonni kloori ja suure lao ülalpidamine oleks liigne luksus.

Möödunud nädalal kuulutas veeettevõte hoidla ehitaja leidmiseks välja riigihanke, lisaks Eesti firmadele oodatakse konkursile ka välisriikide ettevõtjaid. “Eelprojekti kloorilaole valmistas ette üks Kanada firma,” osutas Sall.

Ükski inimene ohtliku klooriga tööle ei hakka, kogu sõlm automatiseeritakse. Laos toimuvast annavad täpse ülevaate valveseadmed, detektorid ja analüsaatorid.

Tallinna Vesi on Ülemiste veepuhastusjaamas tänavu juba täiustatud osoneerimisjaama, vahetanud väljas filtreid ja muretsenud varugeneraatori pikkade elektrikatkestuste puhuks.

JÄRVES TOIMIB LOODUSLIK PUHASTUSSÜSTEEM. Selle aasta mais võttis Tallinna Vesi kasutusele tehismärgala – Kurna oja vesi suunatakse endise Katku oja madalasse taimestikuga kaetud luhta, kust see väga aeglaselt enne Ülemiste järve jõudmist läbi voolab.

Tehismärgala kasutamise eesmärk on vähendada kahjulike bakterite hulka Ülemiste järve jõudvas toorvees ning lokaliseerida võimalik avariiline reostus.

Ülemiste järve isepuhastusvõime parandamiseks püüab vee-ettevõte järves luua võimalikult looduselähedase elukeskkonna. Toimiva toiduahela loomiseks laskis Tallinn Vesi mullu järve 45 000 kohamaimu. “Röövkalad toituvad kahjulikest mikroorganismidest, puhastades seeläbi järve vett,” põhjendas Sall.

JÕGEDE VOOLUHULKA MÕÕDAB MASIN. Möödunud aastal rajati Vaskjala ja Kaunissaare veesõlmedes ka uued automaatsed toorvee mõõtmispunktid, mis võimaldavad 10-protsendilise täpsusega mõõta jõgede vooluhulka, mis annab hea ülevaate veeressurssidest.

Ülemiste veepuhastusjaama veetootmise maksimumvõimsus on umbes 123 000 kuupmeetrit vett ööpäevas, hetkel antakse linna veevõrku ööpäevas keskmiselt 80 000 kuupmeetrit vett.