Remondi käigus ehitatakse see Narva maantee lõik osaliselt kuuerajaliseks ja osaliselt neljarajaliseks. Loole ja Maardusse tulevad ka eritasandilised ristmikud ja osaliselt ehitatakse ümber Jõelähtme eritasandiline ristmik. Samuti ehitatakse uuele teelõigule kaheksa kilomeetrit jalgrattateed, kaks tunnelit ning sild jalakäijatele. Samuti tuleb sinna enam kui poole kilomeetri pikkune müratõkkesein. Lisaks ehitatakse Pirita jõe vana raudteesild ümber kergliiklussillaks.  

Remondi kogumaksumus on umbes 24,37 miljonit eurot ja 80 protsenti rahastusest tuleb Eu­roo­pa Liidult. Töid teevad Merko Ehitus, Tallinna Teede AS ning Läti ehitusfirma SIA Merks.

Kui Loo–Maardu lõigu teetöödest edasi sõita, siis järgmiseks peab arvestama Liiapeksi–Loobu teetöödega. Selle teelõigu remont pidi algse plaani kohaselt lõppe­ma juba mullu sügisel, kuid ehitaja ja riigi vahel tekkisid vaidlused, sest ehitusfirma Nordecon Infra soovis kasutada töös odavamaid materjale, kui hange lubas. „Liiapeksi–Loobu teelõigu ehitustööd on kavas lõpetada augustis,” ütles Allan Kasesalu ja lisas, et praegu käib asfalteerimine.

Narva maantee kolmas suur ehitusobjekt on Viitna ümbersõidu ehitus, kus on töödega raskusi. „Viitna ümbersõidu ehitamisel on tekkinud ehitajaga vaidlus lepingus esitatud nõuete tõlgendamise üle ja samuti on probleeme ühe maatüki võõrandamisel, mis on osutumas oluliseks takistuseks,” selgitas Allan Kasesalu. Maa puhul on käimas sundvõõrandamise protsess ning asi on ka kohtus. „Positiivse stsenaariumi korral loodame töödega lõpetada sügiseks,” lisas ta.

Narva maanteel on oodata veelgi teetöid, sest veel sel aastal algab Haljala eritasandilise liiklussõlme ehitus. „Kopp lüüakse maasse sügisel,” ütles Kasesalu.

Kostivere sild võetakse lahti kivi haaval

•• Maanteeameti tellimusel alustas Skanska EMV AS aprilli alguses Harjumaal Kostivere silla remonti. Kuna tegemist on muinsuskaitse all oleva sillaga, siis tuleb ehitajatel kõvasti vaeva näha ning võimalusel paekivi tükid lahti võtta ja hiljem ka tagasi panna.

•• „Võimaluse korral kasutatakse terveid kive,” selgitas Kalmer Helgand, maanteeameti ehitusosakonna juhataja. Arhiivi andmetel tehti sillale remont viimati 1934. aastal. Mis osas seal on ligi 300 aasta tagust ehitusmaterjali kasutatud, kindel olla ei või. „Kindlasti on seal kive, mis sada aastat vanad,” sõnas Helgand.

•• Remondi käigus ehitatakse sillale objektivalgustus LED-tüüpi valgustitega.

•• Lisaks ehitatakse vana silla kõrvale ka uus kergliiklussild, et viia jalakäijad ja ratturid sõiduteelt ära.

•• Tööde kogumaksumus on 240 000 eurot ning sild peaks liikluseks uuesti avatud olema 29. juulil. Üle Jõelähtme jõe ehitati 44,2 meetri pikkune sild 1720. aastal.