Tallinnas ja Harjumaal ei vasta nõuetele rohkem kui pooled avalikud basseinid
Halvast küljest paistavad eriti silma Tallinna linna ujulad: terviseameti viimastel andmetel, mis põhinevad septembrist novembrini tehtud mõõtmistel, vastas 88 basseinist nõuetele ligi 40 ehk alla poole. Peale selle on viie nõuetele vastava basseini juurde märgitud „kuigi kloori tase vees on liiga suur, ei ohusta see inimeste tervist”.
Eliis (täisnimi toimetusele teada – P. P.) on pärast ujulas käimist kaks korda haiglasse sattunud. Esimesel korral põhjustas kloor tema silmadel ägeda reaktsiooni.
„Kuna käisin juba väiksest saadik ujumistrennis, siis kindlasti ei olnud mure selles, et ma kloori ei taluks. Uude ja väiksemasse ujulasse minnes võttis aga juba esimesel viiel minutil silmad nii kipitama, et ei kannatanud kauem vees olla,” kirjeldas ta aastatagust juhtumit. Teine kord tekkis pärast ujulas käimist äge nahalööve.
„Terviseamet kindlasti ei ole rahul selliste vee kvaliteedi tulemustega ning juhib sellele alati ka ujulaomanike tähelepanu,” kommenteeris olukorda terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus. „Mittevastavate basseinide hulk maakondades on erinev, kuid Harjumaa on üks neist maakondadest, kus on kõige enam mittevastavaid basseine.”
Mitu Tallinna veekeskust ja ujulat on saanud märke „mittevastav” täies ulatuses: näiteks kõik Tallink SPA & Conference’i hotelli veekeskuse basseinid ja mitme kooli ujulad.
Annuse sõnul peab meeles pidama, et bassein on suletud süsteem, kus vesi saastub pidevalt nii mikroobse kui ka orgaanilise ja anorgaanilise reostusega. „Esmaseks reostusallikaks on ujujad ise,” nentis ta.
Töötlemata basseinivesi on Annuse sõnul ideaalne kasvukoht mikroorganismidele, nagu bakterid, seened ja vetikad. Mikroorganismid paljunevad kiiresti, muudavad vee häguseks ja suurendavad nakkusohtu. Seetõttu vajab basseinivesi nakkuste leviku vältimiseks puhastamist ja desinfitseerimist, millega hävitatakse mikroorganismid, kõrvaldatakse liigsed orgaanilised jäägid ja takistatakse vetikate vohamist. Kloor on selleks tuntuim ja enim kasutatud desinfektant.
Vaba ja seotud kloori sisalduse nõuetekohasena hoidmisega on Annuse sõnul probleeme suuremas osas ujulates. Nimelt on klooriühendid vees väga aktiivsed ja muutuvad teiste ainetega reageerides pidevalt (näiteks kokkupuutel mikroobide ja bakteritega). Annuse sõnul ei tähenda aga normi ületamine kohe ohtu suplejatele.
Just seotud kloori lubatust suurema taseme tõttu sai märke näiteks Kalev Spa hotell ja veekeskus, mille kuuest basseinist viie taha on kesklabori nimekirjas märgitud „mittevastav”, sest vee kvaliteet ei vastanud esitatud tingimustele.
Kalev Spa haldusjuhi Valter Pärna sõnul saab aga kinnitada, et veekeskuse basseinivesi on hea kvaliteediga ja ujujatele absoluutselt ohutu. Tema sõnul on veekeskus projekteeritud ühendatud süsteemina, et saavutada parimat vee kvaliteeti.
„Kui seotud kloori tase suures basseinis tõuseb, siis mõjutab see kindlasti ka kõiki teisi basseine. Viimast juhtub küll harva ja taseme ületamine ei ole suur, sageli mõõtevea piirides,” märkis Pärn. „Selline väike seotud kloori taseme tõus ei ole hea ventilatsiooni puhul märgatav, seda saab ainult mõõteriistadega fikseerida.”
Kui vesi nõuetele ei vasta, peab ettevõte Annuse sõnul kohe rakendama meetmeid vee kvaliteedi parandamiseks. „Näiteks peab kontrollima ja tegema korda veepuhastus- ja desinfitseerimissüsteemi, vähendama basseini koormust, lisama rohkem juurde puhast vett ning seejärel võtma uued basseinivee proovid,” lisas ta. Täpne tegevus sõltub sellest, mis näitajad ja kui suures ulatuses normi ületavad. „Näiteks kui piirnorme ületavad mikrobioloogilised näitajad või suures ulatuses kloor, siis basseini tegevus peatatakse kuni olukorra paranemiseni. Füüsikaliste või keemiliste näitajate piirnormi väiksema ületamise puhul tehakse ettevõttele märgukiri,” selgitas Annus.
Ujujad ise reostavad vee
Nõmme ujula on Tallinnas üks väheseid, mille kõik basseinid vastavad normile. Selle juhataja Mare Vierlandi sõnul annavad kõik ujulad endast parima, et basseini vesi vastaks normidele ja ruumid oleksid puhtad. Võtmeküsimus on ikkagi seotud inimestega, kes ujulas käivad. Nimelt töötab basseinipuhastus põhimõttel, et kogu vesi surutakse mingi aja tagant läbi liivafiltrite ning seejärel lisatakse sellele kloori. Kloori hulk sõltub aga sellest, kui palju on vees mikroobe ehk kui palju inimesed neid endaga basseini kaasa on toonud. Pahatihti on siis tunda ka tugevamat lõhna ja arvatakse, et järelikult on vees liiga palju kloori. Nõmme ujula juhataja rahustab inimesi ja ütleb, et see on gaasi lõhn, mis eraldub siis, kui vees olev kloor on oma töö teinud.
Ka Annuse sõnul suurendavad ujujad ise basseinivee töötlemise vajadust. „Ujujad reostavad vett mitte ainult mikroorganismidega, vaid ka orgaaniliste ja anorgaaniliste ainetega, nagu higi ja kosmeetikajäägid,” selgitas ta.
„Paljud inimesed kahjuks ei mõista, et tegemist on kinnise süsteemiga ja see ei ole nagu Pirita rand,” lisas Vierland. Ta tõi näiteks, et on inimesi, kes põhjendavad enda kell seitse õhtul ujulas pesemata jätmist sellega, et alles hommikul sai duši all käidud. Vesi ongi Vierlandi sõnul kõige mustem just siis, kui basseinis on palju ujujaid.
„Inimesed oskavad küll pärast ujula külastamist end väga põhjalikult pesta, kuid ei arvestata sellega, et kõik mustus tuuakse ju endaga basseini kaasa ja selle sees peab ka ujuma,” nentis ta.
Nõuetele mittevastavad basseinid mujal Harjumaal:
Keila tervisekeskuse lastebassein
Keila tervisekeskuse suur bassein
Laagri spordikeskuse suur bassein
Laulasmaa SPA atraktsiooni bassein
Laulasmaa SPA lastebassein
Laulasmaa SPA suur bassein
Loksa ujula suur bassein
Loksa ujula väike bassein
Loo ujula väike bassein
Maardu spordiklubi lastebassein
Rae valla spordiklubi lastebassein
Rae valla spordiklubi mullivann
Saue koolihalduskesuste suur bassein
Tabasalu ujula lastebassein
Tabasalu ujula mullivann
Tabasalu ujula suur bassein
Viimsi SPA bassein (uus osa)
Viimsi SPA beebibassein
Viimsi SPA lesila
Viimsi SPA suur bassein (vana osa)
Viimsi SPA välibassein