Nimega baar pääseb märkusega

“Cameras, newspapers,” hüüab ðotlasest omanik Nimega baari köögi ukselt tüdrukutele enne, kui jõuame tervisekaitseinspektorite sabas sisse astuda.

“Kõigepealt, neiukesed, kus teie mütsid on?” noomib tervisekaitsja Evi Kanarik.

Peakokk venitab endale paksu nokatsi pähe. Vabandab, et sellega on pliidi kohal palav. Tellitud pabermütsid polevat veel valmis.

Hoogsalt tõmbavad inspektorid külmikute uksi lahti ja rohkem polegi vaja. Kõikjalt vaatavad vastu lahtised toorsalatikarbid, mis peaksid tegelikult olema kile või kaanega kaetud.

“Kas see näitab siin õigesti?” küsib inspektor külmsahtli +15 ?C temperatuurinäidu kohta.

“Parandaja just käis. Peaks korras olema,” arvab kokk, et sahtlis on külmem. Mõne minuti pärast näitab inspektorite kraadiklaas, et kui miski enam-vähem korras on, siis on see temperatuurinäidik - sahtlis on +14 ?C, aga peaks olema +6 ?C.

Vuhinal kaovad inspektorite kriitilise silma alt kööki sobimatud koka jopp ja põrandahari.

Väga suurteks rikkumisteks inspektorid nimetatut siiski ei pea. Ka see, et töötajate sanitaarraamatutes ei kajastu kohustuslik hügieenikoolitus, on tüüpiline ja seetõttu lahja eksimus. Kolme baarmeni sanitaarraamatus pole aga ka kehtivat kaheaastast tervisetemplit.

“Noh, kes need on?” nõuab inspektor Evi ðotlaselt sulaselges eesti keeles.

“Ah see?” tuleb puine, kuid eestikeelne vastus. “See hfvüüüit!” teeb omanik vallandamist väljendava zesti. “Ja see kah hfvüüüit! Aga see Kristjan is not working for paar päev, kuni uus luba.”

Nimeta baari köök suletakse

Naabruses asuva Nimeta baari inglasest tegevjuht Andrew eesti keelt ei räägi, kuid aru saab. Tervisekaitsjad tabavad ta kassaaparaati parandamas. Kontrolle nähes venib naeratus mehe näos peaaegu ta parema kõrvarõngani. Kuid see on viltune ja viril naeratus.

“Ta kardab meid hirmsasti,” viib Evi teised pilkudemänguga kurssi.

“Aga siin on palju edasi arenenud,” pole ta ka kiitusega kitsi. Rünnak kööki paneb inspektorid sõnu sööma. Müts rändab gaasipliidi taga askeldavale hindule pähe pärast märkust. Sügavkülmiku juures märkustest ei piisa. Lubamatult on seal mustad prügikotid toidujääga. Külmiku põhi on täis laiali pudenenud krevetisodi ja keeduvorsti. Hindust peakokk Sabu selgitab inglise keele moodi keeles midagi arusaamatut ja lükkab koti jääga kähku silma alt ära.

Andrew püüab räpakast kraanikausist nuudleid välja noppida. Hilja. Seda enam, et samas sulab hakkliha lubamatult veekausis. Pliidil keeb midagi üle. Oravana ringi lippav Sabu pole mitte ainult peakokk, vaid ka ainus kokk.

“Teile tehti ju ettekirjutus, et muretsete nõudepesumasina või kolmanda kraanikausi,” pahandavad tervisekaitsjad nõudepesunurgas. Siis selgub, et köögis pole sooja vettki. “Fairy peseb ka külma veega!” võiks Babuðkaks hüütud nõudepesija televiisorist õpitult oma pehmete kätega inspektorite põski silitada. Selle asemel lobiseb ta välja, et soe vesi saab iga päev otsa juba keskpäevaks. Andrew’ hilisemad selgitused, et soe vesi lõppes erakordselt hommikul tehtud suurpuhastuse käigus, ei mõju enam usutavalt.

Kontroll lõpeb käsuga sulgeda köök suurpuhastuseks ja tulla homme tervisekaitsetalitusse kohvile.

Raeköök kõige puhtam

“Davai, strooitsa!” kõlab hoiatushüüd Raeköögi kööki. “Tulite salmonellapisikut otsima?” küsib ülemusena esitletud turske mees irooniliselt.

“Jah, vaatame, kus ta teil siin on,” lõõbib tervisekaitseinspektor Jüri Volmin vastu.

Staazikad inspektorid räägivad, et kunagi oli Raeköök üks koledamaid kohti. Nüüd ei ole neil kontrollakti kirjutada muud, kui paar seinalt pudenenud kahhelplaati ja remondi käigus veel kinni müürimata kanalisatsioonitorude ðaht. Köök ja külmikud aga säravad puhtusest.

“Kui tahetakse, leitakse alati mingi viga. Vilets sanitaarkontroll, kui ei leia,” arutleb omaniku esindaja aktile alla kirjutades. Selle kõrvale esitab ta oma versiooni itaalia restorani salmonelloosijuhtumist, kus kõik arstid, kannatanud, kontrollid ja laborid on maffia poolt ära ostetud.

Karl Friedrichis aegunud munad

Restoranis Karl Friedrich ei ole saatja koduselt riides omanik või selle esindaja, vaid vormiülikonnas administraator. Köögitehnika on restoranis tasemel, kuid külmkappidest leiavad kontrollijad aegunud vutimune ja vahukoort.

Ootamatuim leid on rõõsk koor Eviani mineraalveepudelis.

“Sellega tehakse vahukoort, aga nüüd enam ei tehta,” lennutab kelner ebaselge päritoluga pudeli prügikasti.

Vilunud pilk krimpsus viineritele reedab tervisekaitsjaile, et neidki on hoitud lubamatult sügavkülmas.

“Ja see külm kaste? Kui pikk on teie arvates selle säilimisaeg?” pärib kontroll kokale kollakaks tõmbunud kaussi näidates.

“Kakskümmend neli tundi,” arvab kokk. Vale. Õige vastus on kuus.

Üksteise sisse asetatud mustade põhjadega soustipotid ja praguliseks kulunud lõikelauad viivad samuti asja nii kaugele, et restorani esindaja peab jalge alla võtma tee tervisekaitsetalitusse.

Kuldne Draakon haiseb solgivee järele

Hiina restoran Kuldne Draakon Pikas tänavas on tervisekaitsjate sõnul tublisti paremuse poole arenenud. Kuid nõudepesuruumist lööb vastu vänge solgilehk.

“Tänaval on kanalisatsioon katki,” vabandavad kokad.

Paraku lõhnab trahvi järele ka restorani külmkappides. Valmis lõigutud paprikad ja porgandid on kaussidega üksteise otsa kuhjatud. Pealegi on ühes külmikus koos nii toores kui küpsetatud liha. “Nii võibki salmonelloos levida,” põhjendab inspektor Evi neis küsimustes valitsevat rangust.

Reidi lõpul tunnistavad inspektorid, et nähtu polnud just kõige hullem. Nad on näinud kohti, mis söögiisu täiesti ära ajavad. Täiesti ilma märkuseta ei pääse tavaliselt aga keegi.

Jaan Väljaots