Tallinnas müüdavate Kuuba sigarite ehtsus äratab kahtlusi
Kuuba sigareid ehk habanoseid toodab vaid üks firma maailmas, Havanna vanalinnas paiknev ühisettevõte Habanos S.A., millest pool kuulub sotsialistlikule Kuuba riigile.
Hiljuti teatas mees nimega Guillermo Alvero Teetz alias Willy Alvero, kellel taskus on tolle firma esindusõigused pea kogu kunagise N. Liidu ulatuses, et Tallinnat külastades nägi ta võltssigareid kõigis sigarikauplustes, sealhulgas ka mainekates firmakauplustes Davidoff ja Tabacalera.
Habanos on väljastanud Alverole tunnistuse, mille kohaselt ta on ekspert Kuuba sigarite alal, tema ülesandeks on võidelda võltsingute vastu Venemaa turul.
Alvero kontor asub Moskvas ja Balti riike talla antud volitus ei maini, kuigi enda sõnul on ta viimased neli aastat olnud Habanose esindaja nii Baltikumis kui ka kogu SRÜ piires.
Alvero süüdistab Davidoffi ja Tabacalera kauplusi
Kirjas Eesti Päevaleht Online’ile väidab Alvero: ”Mul on Habanose esindajana alati valus näha võlts-habanoseid. Ent eriti kurvaks teeb mind nende nägemine sellistes firmakauplustes nagu Tabacalera ja Davidoff .”
“Tabacalera firmakaupluses (Tallinnas Müürivahe tänavas – toim.) oli müügil terve rida Kuuba sigarite võltsinguid, mida võis märgata ainuüksi väliste tunnuste põhjal nagu seda on puuduvad- või võltsitud garantiitemplid; kauba vale märgistus või märgistuse vale litograafia, samuti kohaliku päritoluga sigarikarbid. Lisaks kehv tubaka kvaliteet. Ma nägin Cohiba (kalleim ja enim võltsitav Kuuba sigarisort - toim.) sigarikarpi klaaskaanega, kuigi Kuuba pole selliseid karpe kunagi tootnud. Küll aga avastasime üsna hiljuti selliseid karpe ühest asulast Moskva lähedalt.”
“Peaaegu kõik sigarid selles poes olid eksimatult Venemaa päritoluga. Need sarnanesid väga neile sigaritele, mida me oleme avastanud odavatest kioskites Moskvas ja kogu Vene föderatsioonis.”
“Davidoffi kaupluses (Sigarimaja Raekoja platsil – toim.) müüdavate sigarite puhul on valmistajapoolsetele välistele tunnustele suuremat tähelepanu osutatud, kuid karbi põhja all olnud tehase seeriakood oli trükitud, mitte põletatud. Seerianumbrite selline printimistehnika viitab samuti sidemetele Venemaal, kuigi teistele tegijatele.”
“Põhilised sigaripoed Moskvas müüvad originaale võltsingutega segamini ja rebivad seetõttu sigaritelt kaubamärgi tunnuseid, et ostjaid ja meid – habanose eksperte segadusse viia.“
Bankend peab põhjuseks Kuuba sigarite langenud kvaliteeti
Alvero väited tolles kirjas on tõsine süüdistus nii kaupluse Tabacalera kui ka Sigarimaja aadressil.
Raekoja platsil asuv Sigarimaja kuulub Philip Morrise tubakatoodete kunagisele maaletoojale firmale Bankend Eesti. Philip Morris katkestas mõne aasta eest lepingu.
Praegu on firma Dominikaani Vabariigi sigari- ja muude tubakasaaduste tootja Davidoffi esindaja. Sigarimaja kaupleb Dominikaani Vabariigi sigaritega ja müüb mõningal määral ka Kuuba sigareid.
Sigarimaja juhataja Natalja Sokolova sõnul on neile tulnud aeg-ajalt pakkumisi osta sisse kahtluse päritoluga sigareid, kuid firma on alati keeldunud. Bankend ostab Dominikaani sigarid sisse vaid otse tootjafirmalt, Kuuba sigareid aga Saksamaal asuvast laost.
Sokolova lisab, et üks põhjuseid, miks just Kuuba sigarite ehtsuses tekib sageli kahtlusi, on nende viimastel aastatel tugevalt langenud kvaliteet. Inimesed, kes on kuulnud legende Kuuba sigarite maitseomadusest, lihtsalt arvavad Sokolova sõnul tänapäevast kaupa maitstes, et tegemist on võltsinguga.
“Ma oletan, et Kuuba sigarite halb kvaliteet on eufemism, mida nad kasutavad võltsingu kohta. Võltssigarite müüjad Moskvas kasutavad selle kohta ilusamat väljendit -- "alternatiiv-habanosed", pareerib Alvero.
Sigarimüüjad: Habanosel on liiga palju esindajaid
Pärast seda, kui Eesti Päevaleht Online edastas Alvero süüdistused Davidoffile ja Tabacalerale, helistas toimetusse mees, kes esitles end kui Davidoffi esindaja kogu endise N. Liidu piires, Todd W. Tribell. Tribell elab enda sõnul Tallinnas, kus tal on kinnisvara. Alvero süüdistusi nimetas ta “tüüpiliseks Kuuba sigari edasimüüjate vaheliseks tüliks”.
Tribelli andmetel tegutseb ainuüksi Moskva piirkonnas kolm firmat, kes kõik peavad end Kuuba sigarite ametlikuks ja ainsaks maaletoojaks. Alverot ta ei tunne, ent usub, et temagi võib olla mõne sellise firma esindaja, kes turu pärast võitleb. Ta ütleb, kui Davidoffi esindajad on proovinud mõne Kuuba sigarite maaletoojatega Venemaal ühendust saada, selguvat tihtipeale, et et tolle firma asemel tegutseb juba teine.
Müürivahe tänaval asuva Tabacalera sigariäri juhataja Aleksandr Slobodjanjuk kinnitab, et firma ostab sigarid peamiselt Šveitsist, ent on ostnud pooleteise aasta jooksul kümnekonna partii kaupa Kuuba sigareid ka La Casa del Habano’lt, Tree Internationalilt ning erinevatelt firmadelt Eestist ja Rootsis.
“Neid partiisid on veel siiani alles, sest sigarid säilivad 10-12 aastat,” põhjendab Slobodjanjuk. Kõigil sigarikarpidel on müüja templid.
Alvero jutt on talle tuttav. Pooleteise aasta eest käis Eestis keegi, kes esitles end kui Habanose Euroopa regiooni müügimänedžer ja rääkis nagu Alverogi kontrollreididest Moskva ümbrusesse, ütleb Slobodjanjuk.
Tema sõnul on Habanosel Euroopas kuus erinevat esindajat, kes pole omavahel turgu ära jaganud, kuna sigariäri põhineb sageli isiklikel sidemetel.
Tolaram pretendeerib Habanose sigarite ainuõigusele
Ainus firmakauplus vähemalt Tallinnas, mida Alvero tundub tunnistavat vääriliseks Kuuba sigarimarkide esindajaks, on viimased poolteist aastat Dunkri tänaval tegutsev La Casa del Habano, mis kuulub puidu-, paberi-, tselluloosi- ja tekstiilitootjale Tolaram Grupile.
“Kui Kuuba sigarid on halva kvaliteediga, miks nad siis neid müüvad. Ma pean silmas, et nad esindavad ju Davidoffi kaubamärki. Kui Kuuba sigarid on halvad, siis ei tohiks neil olla ühtki Kuuba sigarit müügis,” imestab La Casa del Habano rajaja Mahesh.
Kaupluse nimi viitab Habanose frantsiis- ehk ainumüügiõigusele. Tolarami ühe osaniku, Mahesh P. Ramnani sõnul ongi tal just selline õigus Balti riikides ja Nepalis.
(Sedasama väidab veel vähemalt üks firma Tallinnas, millel veelgi pikem ajalugu.)
Mahesh on pärit Ghanast ja sattus sigariärisse juhuslikult ning suhteliselt hiljuti. Ta t alustas viie aasta eest Kuuba sigarite Nigeeriasse importimisega.
La Casa del Habano müüb ainult Kuuba sigareid, firmal on filiaalid Riias ja Vilniuses. Seal on võltstoodangu osakaal veelgi suurem, sest maksud on kõrgemad, väidab Mahesh.
“Ma ei tea, mis Venemaal toimub. See on täiesti teine turg, aga Eestis on vaid üks Kuuba sigarite maaletooja. See olen mina,” ütles Mahesh. “Alvero on ekspert kogemuste ja teadmistega. Ta pole edasimüüja, seega puuduvad tal oma huvid konkurentidele ära teha. Alvero teab, mida ta räägib. Ta käis siin ja nägi kõikjal võltsinguid.”
Kauplused ostavad “kuubalasi” sisse teiste regioonide edasimüüjailt või ladudest ja nende päritolu ei tea õieti keegi. Kuigi selline kauplemine peaks rikkuma maaletooja õigusi, ei pea Mahesh seda seadusevastaseks. Hoopis tõsisemalt suhtub ta sellega kaasnevasse kaubamärgi solkimisse.
Nii Alvero kui ka Mahesh Ramnani on veendunud, et enamus “piraat-kuubalasi” tuleb Eestisse Venemaalt ning ainus tee neid vältida, on osta ametliku maaletooja kauplusest.
“Olenemata sellest, kust teised firmad Kuuba sigareid ostavad – isegi, kui need on ehtsad, ei saa need olla ametlikult maaletoodud, kui nad ei ole ostnud La Casa del Habano käest. On ainult üks ametlik maaletooja Balti riikides, see on La Casa del Habano,” lisab Mahesh veendunult.
Kuuba tehas müüb ametlikest maaletoojatest mööda
Tallinnas vanalinnas Laial tänaval asuva sigarite maaletooja Tree International tegevdirektoril Jüri Ermil on enda sõnul samuti Habanose sigarite ainsa ametliku maaletooja ja -müüja sertifikaat seina peal. Mõne kirjaveaga ingliskeelne tunnistus 1997. aastast kehtib Balti riikide piires, kuniks kehtib leping Habanosega. Lepingut pole kumbki pool Ermi sõnul lõpetanud. “Paber on olemas, aga ainumüügiõigust ei ole,” nendib ta.
Erm ei vaidlusta La Casa del Habano ainumüügiõigust, aga lisab, et sääraseid Habanose “ainumüügiõigusi” on Eestis veel kolmel firmal. “See õigus võib neil olla, aga võib ka mitte olla. Ma peaksin seda paremini teadma, et kommenteerida.”
Erm teab Eestis nelja firmat, mis ostavad legaalselt Habanoselt sigareid: “Bankendi kohta ma ei oska öelda, aga meie ja La Casa del Habano ostame otse tehasest. Meie alustasime, siis tulid nemad.”
“Meil on Kuubaga pikaajalised suhted. Firma üks osanik on 54 korda Kuubas käinud. Ma tellin sigarid sealt ja maksan otse tehase pangaarvele. Ma olen ka ise kohal käinud. Ma olen lisaks Eesti-Kuuba sõprusseltsi liige. Kui on vaja sigareid tehasest osta, siis pole see kunagi probleem,” jätkab Erm.
Sellest, et sigarid ei liigu ainult ametliike müügikanaleid mööda, annab Ermi sõnul märku asjaolu, et Habanos on pakkunud erinevatel aegadel Eesti firmadele sigariostu võimalusi ka Venemaalt, Amsterdamist ja Rootsist.
Kuuba sigarite allakäik algas paari aasta eest
Willy Alverot Erm ei tunne. Ta tundis küll Alvero eelkäijat, Habanose endist peadirektorit ja ametlikku esindajat Venemaal, Carlos Ferrand`i.
“Ferrand väitis, et Venemaal on legaalseid ja illegaalseid sigareid pooleks. Eesti turul on võltssigaritel suhteliselt pisike osa. Nii palju, kui ma Tabacalerat ja Bankendi tean, siis ma ei usu, et nad hakkaksid sellega tegelema. Nad on sigarite suhtes fanaatikud,” kinnitab Erm.
“Võltssigarit on väga raske tuvastada. Selleks tuleb seda suitsetada,” lisab ta.
“Kvaliteet on mõnikord nii kehv, et tehase esindajadki ei pruugi mõnikord sigareid ära tunda. Kord oli juhus, et tegin külaliste juuresolekul sigarikarbi lahti. Kõigil sigaritel puudusid band’id ehk “sõrmused”. Külalised küsisid, kust ma need võltssigarid sain,” räägib Erm.
Kuuba sigarite allakäik algas Ermi teada sellest, et paar aastat tagasi tõstis Habanos toodangu kahekordseks – sigariäris peab olema vähemalt paariaastane laoseis. “See tähendab, et suur raha on kogu aeg kinni. Sellist laoseisu neil pole, kaup läheb kohe müügiks. Sellest ajast saadik on sigarite kvaliteet langenud. Sellepärast kuubalased osaluse firmas müüsidki,” selgitab Erm.
Erm viitab tehingule, millega Prantsusmaa tubakatootja Seita ja Hispaania tubakatootja Tabacalera ühisfirma Altadis omandasid 2000. aastal senisest riigifirmast Corporación Habanos 50 protsenti.
“Venemaa avarustel liigub ka Kuuba sigareid, mis pärinevad 1990. aastast, ajast, mil kuubalased veel Venemaaga deal’i tegid. Ajast, mil sigar maksis rubla. Kuubalased arvavad, et neid ei saa enam turul olla, aga Kõrgõzstanis võib neid olla partiide kaupa. Olen näinud veel hiljuti avamata karpe,” ütleb Erm.
Erm ei välista, et La Casa del Habano taolisi poode Singapuris omaval Tolaram grupil lihtsalt õnnestunud Eestis ootuste kohaselt müüki kasvatada, kuna siinne turg on väike. Sestap ka jutud konkurentide poolt müüdatavatest võltsitud sigaritest.
Kuidas võltsinguid avastada
##Nõudlus Kuuba sigarite järele on pakkumisest alati suurem olnud ja turul on alati ka “võlts-kuubalasi” liikunud –võltskarpides, valede sigarilintidega ja valede seerianumbritega. Nõudlus on ületanud pakkumist, sest Kuuba sigaritubakas kasvab vaid saareriigi ühes kindlas paikkonnas vajalikus kliimas. See määrab tootmismahu.
"Ma ei ole ekspert võltsingute alal. Minu teadmised ulatuvad vaid mingile kindlale tasemele, mille ma olen saanud kuubalastelt suheldes. On mõningad lihtsad meetodid, mille abil eristada võltsingut originaalist. Kõigepealt -- Kuubas pole kunagi pakendatud sigareid klaaskarpidesse. Teiseks on võltssigari lindi ehk “sõrmuse” värvid sageli tuhmid, viletsa trükiga ja kehvasti välja lõigatud. Kolmandaks on iga sigar, mille sees on tubakalehtede asemel puru nagu sigarettides, võltsing. Kahjuks ei saa tavaline suitsetaja sigari sisse näha. Kui ma ei tea, kust sigarid pärit on, siis ma ütlen kliendile, et ma ei tea nende päritolu ja ei soovita neid,” jagab Mahesh sigairkoolitust.
Veel üks võimalus võltsingut karbi järgi ära tunda, on vaadata põhja all olevat seerianumbrit, mis tähistab muuhulgas pakendamise aega. “Originaalkarbil on seerianumber karbi sisse põletatud, võltsingul aga trükitud,” mainib Mahesh.
“Kui originaalkarp veerandsaja sigariga maksab ligikaudu 400 dollarit (ligi 7000 krooni), siis pole võimalik saada originaali 120-150 dollariga (umbes 2000 kuni 300 krooniga), nagu turistid sageli Kuubast või mujalt kaasa ostavad. Siin on ainult kaks võimalust, nii odavad sigarid on kas varastatud või võltsingud,” lisab ta.
Maheshi sõnul on tarbijal vaid üks kindel viis hoiduda võlts habanose eest – nimelt osta ametlikult maaletoojalt. Kui tarbija sellise leiab.
