Tallinnas saab puugivastast süsti teha kaheksas kohas
Tallinnas on end võimalik vaktsineerida lasta Merimetsa haiglas, perearst Svea Rosenthali juures, Magdaleena haiglas, ESMED OÜ Meditsiinikeskuses, Telliskivi perearstikeskuses, Pirita tervisekeskuses, AS-is SL Meedik ja Lasnamäe tervisekeskuses.
Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine tähendab kolme süsti, millest kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga ning kolmas umbes aasta pärast, ütles BNS-ile tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja, kelle sõnul on kaitsesüstimiseks aprill paras aeg.
Tema sõnul kestab puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini ning puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on tõusnud üle seitsme kraadi.
Seni oli puukentsefaliidi vastu kaitsesüstimine soovijale peaaegu tasuta, kuna umbes kolmandiku selle hinnast maksis riik ja kolmandiku haigekassa, kuid tänavu käib vaktsineerimine täielikult süstisoovijate endi kulul, ütles pressiesindaja.
Riigieelarvest on kaitsesüstide tegemiseks raha ette nähtud vaid neile ametkondadele, mille töötajail on igapäevatöö tõttu suurem puugioht - näiteks metsameestele, kaitseväelastele ja piirivalvuritele.
Vaktsineeritute arv on pressiesindaja sõnul aasta-aastalt suurenenud ning tervisekaitseinspektsioon loodab, et see ei lange ka pärast kaitsesüstimise tasuliseks muutmist.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad ühe-kahe nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Haigusnähud kestavad kuni nädala, ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja tekitada ajukelmepõletiku, rääkis pressiesindaja.
Kui haigus ägeneb, tekivad kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne, tuleb kohe pöörduda arsti juurde.
Eelmisel aastal said täieliku puukentsefaliidivastase kaitsesüstimise Eestis 17.316 inimest. Pärast kolme aasta möödumist said lisasüsti 8362 inimest.
Puukentsefaliiti haigestumine on Eestis hakanud vähenema - 1997. aastal registreeriti 404, 1998. aastal 387 ning eelmisel aastal 185 juhtu.
Enim oli mullu haigestumisi Pärnus ja Pärnumaal, järgnesid Saaremaa ja Ida-Virumaa.
Puugid
Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), mida võib leida kogu Eestis ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), mida kohatakse Pärnu-, Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi-, Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal.
Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades.
Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist.
Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimastusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +7 kraadi.
Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike.
Puuk tuleb võimalikult ruttu eemaldada.
Ohtlik on, kui puugist haaratakse liiga kõvasti, sellega võib viia hammustuskohta puuginakkust. Seetõttu hoidu puugi tagakeha pigistamisest või määrimisest (õli, salv). Kasutada tuleks peeni pintsette, mille abil võib puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. Seejärel tõmmatakse puuk ettevaatlikult otse välja ja haav desinfitseeritakse.
Kui pärast hammustust tekib ringikujuline punetus või muud sümptomid, tuleb pöörduda arsti poole.
BNS/MEGA
