Kõige hullem on Kulakovi sõnul olukord nendel tänavatel, mida pole hiljuti asfalteeritud. Suurimaks teelõhkujaks nimetab ta vett – päeval päikesega poeb see asfaldipragudesse ja öösel jäätudes lagundab katkist kohta veel enam.

Aina hullemaks läheb

Eile pärastlõunase seisuga oli liiklusmärkidega tähistatud 620 ohtlikku tänavalõiku. Kulakovi sõnul on teejärelevalve seisukoht, et tänavapilt muutub veel kehvemaks. “Teise kategooria tänavad on veel lume all ja seal pole auke nähagi,” ütles Kulakov.

Samas ei olnud ta nõus, et tänavune talv olenuks karm. Detsembris ja jaanuaris püsis külm, esimesed lagunemised tulid ilmsiks veebruari teisel poolel. Täna öösel täitsid töömehed kuuma mustseguga auklikke kohti Paldiski maanteel, Eha tänaval, Pärnu maantee 69 ees teises reas, Smuuli tänaval ja Ravi tänaval.

Kõige kiiremini parandatakse tiheda liiklusega tänavatel asuvad teravate servadega augud, mis lähevad läbi mitme asfaldikihi. Või augud, mille tähistamiseks on võimatu näiteks sõiduradade vahele märki välja panna. Märtsi alguse seisuga oli tänavate hädalappimisele kulunud suurusjärgus kolm miljonit krooni.

Pooled teed ei vasta nõuetele

Milline on linna kõige auklikum piirkond, pole Kulakovi sõnul võimalik öelda. Eile luges ta kommunaalametis rutiinsel nõupidamisel ette 50 ohtlikku tänavalõiku. “Pooled teed ei vasta praegu Tallinnas kehtestatud nõuetele,” nentis ta.

Abitelefonil 1345 helistavad linlased suudavad teejärelevalvet harva üllatada.

Kapitaalremonti ootaval Tondi tänaval Linnu tee ja Tammsaare tee vahel on Kulakovi sõnul järel ainult augud. Palju on neid tänavaid, kus sõiduradasid ilmestavad kartulivagude-sarnased roopad.

Tänavaauke lapib kaks või kolm brigaadi, ühe päevaga suudavad need korda teha 75–90 ruutmeetrit teid. Kuni asfalditehaste töölehakkamiseni lapitakse teid talvise seguga, mis paraku tuleb suvel välja vahetada.

Kulakovi sõnul lapitakse talvel teeauke ka tihtipeale eeskujuks toodavas Soomes. Vahe on selles, et nende kümme korda kallima hinnaga asfaldisegu ei tule välja vahetada. Teede olukord on esinduslikum ka seetõttu, et seal vahetatakse teede ülekatteid tihemini kui meil, ütles teehoiujuht.

Remondiraha suveks jälle otsas

Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul on juba praegu ette näha, et eelarves jooksva remondi tarvis ette nähtud 30 miljonist kroonist ei jätku. “Talvised augud teeme korda jaanipäevaks või juuli alguseks ja siis tuleb küsida 26–30 miljonit krooni lisaraha,” ütles ta.

Valdmanni sõnul taotleti eelarvest raha 60 miljonit krooni, nagu seda mullu jooksvale remondile kulus, aga linnal polnud nii palju anda. “Igal ajal jääb puudu,” tõdes ta. “Normatiiv hindab, et 95 miljonit peaks jooksvaks remondiks olema ja need normid oleme ise kunagi kinnitanud.”

Magistraaltänaval, kust päeva jooksul sõidab läbi 6000– 10 000 autot, peab uus asfalt vastu neli kuni viis aastat. Seejärel tuleks Valdmanni sõnul pealmine profiil välja vahetada. Kapitaalremonti vajab tee iga 14–15 aasta järel, märkis ta.

Teede lagunemine pole üksnes Tallinna, vaid terve riigi probleem. Kütuseaktsiisist sai linn mullu 1,6 miljonit krooni. Viimase kümne aasta jooksul on riigilt saadud 9,9 miljonit, millest Valdmanni sõnul saaks remontida vähem kui kilomeetri-pikkusese teelõigu. “Teed on alarahastatud, samas massiliselt on tulnud juurde transporti,” nentis ta.

Otseselt aukude pärast kommunaalameti juht Ain Valdmann Tallinnas sõites ühtegi tänavat ei väldi. “Ei saa jätta märkimata, et olen omal ajal üle viie aasta rallit sõitnud ja saan ka Tallinna tänavatel hakkama,” ütles ta.

Taksojuhid teede olukorrast masenduses

Taksojuhid Kaido Tamm (11 aastat staaži ja Peeter Rooteman (10 aastat staaži) leiavad, et linnatänavad on sel aastal väga halvas seisus ning auto hoidmiseks tuleb ränka vaeva näha.

Sõidate taksojuhina palju linnas, millises seisus on teie meelest linnatänavad?

Tamm: “Tänavad on üldiselt väga halvas seisus, midagi kiita küll ei ole.”

Rooteman: “Olukord on hullem kui eelmistel aastatel, kindlalt hullem. Nad võiksid täita auke, panna killustikkugi, aga absoluutselt midagi ei tehta. Praegu on ikka täiesti võimatu olukord.”

Milline on kõige hullem piirkond?

Tamm: “Kõige hullem rajoon on Telliskivi, Lasnamäe-vahelised tänavad, ka Mustamäel on neid kohti väga palju.”

Rooteman: “Kas või Tartu maantee on selline, et seal on võimatu sõita. Ainuke, kus võib sõita, on Vabaduse puiestee. See on kõige parem, siledam ja normaalsem tee.”

Kuidas see taksojuhi tööd mõjutab, kas peate valima teise tee?

Tamm: “Ikka peab valima. Loeb ka see, et kliendid ei ole nõus ringi sõitma. Tahavad, et läheksin otseteed, aga ma lõhun sellega autot. Küllaltki palju kohti on, kus on tänavad ja hoovid, kus tõesti võib autosid lõhkuda ja on ka lõhutud.”

Rooteman: “Ei ole proovinudki, klienti peab hoidma. Sõidan aeglasemalt.”

Kuidas teie auto on sellel talvel vastu pidanud?

Tamm: “Üldiselt hästi, sest ma hoian oma autot. Teede poolest pole parandada vaja olnud, mul on veel suhteliselt uus auto.”

Rooteman: “Mul läks eelmisel nädalal vedru. Nüüd on teine auto muidugi. Esivedru läks pooleks – vesi on sees ja auk on põhjas, siin on täitsa võimatu sõita.“

Spetsialistid arvavad

Tehnikaülikooli teetehnika õppetooli juhataja Maano Koppel:

Olen tänavate tiheda kasutajana näinud palju auklikke teid. Käesoleva aasta teedelagunemise peasüüdlane on pehme ja vesine talv. Kus juba auk sees on, siis vesi seal külmudes paisub ning lõhub auku suuremaks. Nii tasapisi tee lagunebki, eriti kiiresti tekib auk sinna, kus teed juba korra lapitud on, sest iga lapitud koht on halvem kui uus.

Teedele on kõige parem ühtlaselt külm talv, mitte kiiresti vahelduv temperatuur. Uued teed on palju paremini projekteeritud, arvestades kõiki praegusi teadmisi.

Hüdrogeoloog Erna Sepp:

Põhjavesi Tallinna tänavate seiskorda ei mõjuta. Ikka välised mõjud on süüdi – sulavesi imbub aukudesse ning lõhub need uuesti külmudes suuremaks.

Kvaliteedi tagamiseks peaks uut asfalti vastu võttes juures olema ka sõltumatu kontroll.

AS-i Balco juht Margus Ruus:

Teeaukudes oma masina rehvid lõhkunud kundesid töökodadel palju ei ole, nende arv on sarnane eelmise aastaga. Pisut rohkem rehvilõhkunuist on töökodades hädalisi, kes on oma veljed vastu kõnniteede ääri puruks sõitnud. Kuid neidki on pigem suviti rohkem, kui paigaldatakse asfalti ja teemärgistuse puudumisel ei märgata ka teede ääri.

AS-i Teede Tehnokeskus geoloogia projektijuht Taavi Tõnts:

Linnatänavate kohta ei ole geoloogilisi uuringuid eriti tehtud, eelmisel aastal siiski üks kommunaalametile tehti. Selle kohaselt vajaks kolmandik Tallinna teedest lähema kümne aasta jooksul põhjalikku renoveerimist. Teede lagunemist mõjutavad peamiselt kliima ja liiklustihedus ning loomulik vananemine. Väheste investeeringuvõimaluste tõttu suureneb iga aastaga teede keskmine vanus.

Linnatänavate geoloogilist uurimist segavad tänavaalused kommunikatsioonid, linnatänavad erinevad maanteedest ka selle poolest, et kui teed on tarvis paksemaks teha, siis saab seda teha ainult allapoole. Ja siin võivadki takistama hakata maa-alused kommunikatsioonid. Puudub korralik arhiiv ja keegi ei tea täpselt, mis teede all asub, tihti selgub see alles kaevamisel.

Kõige auklikumad linnatänavad

• Sõpruse puiestee seisund ääretult kehv, kui hakata sõitma Endla ristmikust Vildeni

• Kadaka puiestee ja Kadaka tee

• Nõmme tee

• Tondi teelõik Tammsaare teest Linnu teeni

• Betooni tänav

• Mustakivi tee

• Peterburi maantee linna suunas, seal, kus oli kunagi betoonkate.

Võib-olla tasub panna kiirusepiirang

• Gonsiori tänav

• Rannamõisa tee

• Paldiski maantee

• Ehitajate tee lõik Haabersti ringist kuni loomaaia tagumise väravani

• Mustamäe tee Vilde teest kuni Keskuseni

• Komeedi, Saturni, Koidu, Planeedi, Virmalise, Videviku piirkond

• Männiku tee

• Pärnu maanteel Tammsaare tee pikendusest Viljandi maanteeni ja sealt Nõmme ülesõiduni

• Viljandi maantee kehv, seal on tekkinud pikiroopad

• Laagna tee Pae viaduktist Gonsiori tänavani, esimene sõidurada

• Vana-Lõuna tänav

• Pilliroo tänav linna piiri juures

• Harju tänava parkett

• Vana-Turu kael

• Sõle tänava lõpp

• Kopli tänav lõiguti

• Telliskivi tänav

Allikas: Tallinna Teede AS