Tallinnas varastatakse aastas sadu kaevuluuke

 (19)
                 
Tallinnas varastatakse aastas sadu kaevuluuke
Foto: Rauno Volmar
Ainuüksi Tallinna Vesi peab igal aastal asendama 500 metallivaraste äraveetud kaant.

Jaanuaris pidi tõenäoliselt suurima šoki oma elus üle elama viieaastane laps, kes koos taksikoeraga Lasnamäel jalutades katmata kaevu kukkus. Mõlemad ohvrid pääsesid küll tõsiste vigastusteta, ent märk oli jäetud — üle Eesti mitu inimelu nõudnud kaevukaante varastamine jõudis ka pealinna teadvusesse.

Tegu pole sugugi üksikjuhtumiga, sest Tallinnas on sadu kommunikatsioonikaeve, mida katavad ligikaudu 40-kilogrammised malmist kaaned. Kuna nende eest saab nii mõnestki metallikokkuostust mõned eurod, siis varastatakse neid pidevalt. „Viimase aasta jooksul oleme pidanud asendama üle 500 kaevuluugi,” tunnistas Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Mariliis Topp. „Reeglina avastavad kaevuluugi puudumise meie enda töötajad kontrollimise käigus või antakse meile sellest teada mujalt.”

Mõistagi avastatakse käidavas kohas varastatud kaevukaas kiiremini, kuid just vähem käidavates ja sageli varjatumates ehk ohtlikumates kohtades varastatakse kaasi tihemini. „Tänavatelt otse neid väga ikka ei varastata, aga näiteks kusagil pargis või tühermaal läheb neid ikka palju sagedamini,” tunnistas üks Eesti Päevalehega suhelnud veefirma töötaja.

Betoon igale poole ei sobi

Kaeve on ka Tallinna Küttel, kuid mõnevõrra vähem ja seetõttu on ka nende aastane kaanekadu väiksem. „Aastas tuleb meil asendada ligikaudu 50 luuki,” ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Urmas Ööbik.
Ettevõtetel on magusate luukide raskemini varastatavaks tegemiseks ka endal mõned võimalused — näiteks kasutatakse lukustatavaid luuke, mis on küll tavalistest tunduvalt kallimad, või siis raudbetoonist luuke, kuid nende probleemiks peetakse välimust, mis ei võimalda neid kõikjale panna.

Pärast iga puuduva kaevuluugi põhjustatud õnnetust peab vastutuse võtma maa-ala valdaja, millel kaev asus. Ent oma karistused võivad oodata ka luugivargaid, samuti metalli kokkuostjaid, sest jäätmeseadus keelab kaevuluuke eraisikutelt osta. „Signaale ettevõtetelt endalt, et keegi on neile kaevuluuke ostmiseks pakkunud, tuleb kahjuks väga vähe,” ütles Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson. „Kahtlasest kaubast ei kiputa ise teada andma, pigem tulevad sellised juhtumid välja andmete pärimise ja kontrollimise käigus.”

Enamasti patustavad kaante ostmisega väiksemad ettevõtted või suisa ebaseaduslikud kokkuostjad. Nii Tallinna Vee kui ka politsei sõnul on suur-ostjate eksimused haruharvad. „Politsei palub inimestel, kes näevad kaevuluukide vargust pealt või märkavad luuke kahtlaselt transportivaid isikuid, sellest kohe politsei lühinumbril teada anda,” sõnas Jervson. „Kindlasti ei tohi mööda vaadata ka sellest, kui kaevu pealt on luuk kadunud. Katmata kommunikatsioonikaevust tuleks viivitamatult teavitada kohalikku omavalitsust.”

Selle üle, et kokkuostjad kaasi ei ostaks, teevad järelevalvet nii keskkonnainspektsioon, politsei kui ka kohalik omavalitsus. Kui kokkuostja seaduse vastu eksib, on võimalik eraisikut trahvida kuni 1200 euro ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro ulatuses. Kaevuluukide vargaid saab aga karistada rahatrahviga või kuni kolmeaastase vabaduskaotusega.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused
Karikatuurid