Eile arutasid Tartu maavanema Jaan õunapuu kokku kutsutud Riigikogu ja valitsuse liikmed, Harju, Järva, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maavanemad, maantee äärde jäävate linnade linnapead, vallavanemad, ärimehed ja muidu huvilised, kuidas rekonstrueerida Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteed kui Eesti regionaalse arengu peamist takistajat.

Riigi Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus esitas ülevaate Tallinn-Tartu maantee praegusest seisundist. Tema sõnul on teel kuni 30 aasta vanuse kattega lõike. Kümnel lõigul on suurim lubatud kiirus 70 ja viiel lõigul 50 kilomeetrit tunnis, lisaks reguleerib Kärevere sillal liiklust foor. Need lõigud, eeskätt Kose-Risti, Mäo, Paia (Viljandi maantee) ja Puhu (Põltsamaa-Jõgeva maantee) rist, samuti Pikknurme, Puurmani ja Kärevere sild on Sõrmuse hinnangul maantee peamised kitsaskohad. Maanteeameti juhi sõnul saab praegu Tallinnast Tartusse sõita märkide nõudeid eiramata parimal juhul 2,5 tunniga.

Alguses I klassi tee, siis kiirtee

Rahvusvahelistele kiirtee normidele ei vasta Sõrmuse sõnul ka kõnealuse maantee kurvid, mis Nõukogude Liidu normide alusel on rajatud kuni 500-meetrise raadiusega. Neid tuleks õgvendada 1000-1500 meetri raadiuseni.

Olemasoleva tee puudustele vaatamata pidas Sõrmus siiski kõige otstarbekamaks rekonstrueerida sedasama teed, mitte ehitada ümber vana nn Piibe maanteed või rajada päris uut. Igal juhul on tee rajamiseks viimane aeg, sest prognoositav liikluskoormus aastal 2010 nõuab kiirteed ka kõige väiksema koormusega teelõigul Viljandi ristist Kärevereni.

Maanteeameti juhi sõnul tuleb eesmärgiks seada esimese klassi tee, mis arvestaks kiirtee nõudeid kurviraadiuste ja eraldusribade osas. See annab võimaluse maantee tulevikus kiirteeks ehitada. Sõrmus selgitas, et I klassi teel on mõlemas suunas kaks sõidurada laiusega 3,75 m ja kindlustatud teepeenar 2,5 m. Sõiduradade vaheline eraldusriba on I klassi teel 3,5, kiirteel aga 13,5 m. I klassi tee ei nõua kahetasandilisi ristmikke. Sõrmuse hinnangul peaks esialgses rekonstrueerimisprojektis piirduma kahetasandiliste ristmikega Mäo, Viljandi ja Põltsamaa ristil. Kui kogu maantee oleks läbitav sujuva kiirusega 120 km tunnis, siis saaks Tallinna piirist Tartu piirini ühe tunni ja 28 minutiga, nentis Sõrmus. Mittetäielik kiirtee lubaks aga jõuda ühest linnast teise umbes kahe tunniga.

Alustada tuleb "pudelikaeltest"

Sõrmus lisas, et maanteeamet alustab igal juhul uuel aastal kõnealuse maantee trassi valikut. Tuleb arvestada, et rahastamisotsusest ehituse alguseni kulub vähemalt poolteist aastat, märkis ta. Sõrmus pidas arukaks alustada töid "pudelikaeltest", näiteks Mäo-Vaida või Mäo-Paia lõigust. Uue tee ehituse kilomeetrihinnaks arvestavad ameeriklased miljon dollarit, soomlased 15-16 miljonit Soome marka, märkis Sõrmus.

Tartu maavanem Jaan õunapuu lisas, et tuleva aasta eelarves on ette nähtud kuus miljonit Kärevere silla, kuus miljonit möödasõiduteede ning 10 miljonit Vaida-Jüri lõigu ehituseks.

Riigikogu esimees Toomas Savi nimetas kõnealust maanteed elu teeks lõunapoolsetele maakondadele ning juhtis tähelepanu stressile, mida juhid praegu seda vaevateed läbides peavad kogema.

Teedeminister Kalev Kukk toonitas, et Tallinn-Tartu maantee on riikluse küsimus. Kukk nägi ainsat võimalust tee ehituse rahastamiseks 80-100 miljoni dollari suuruses välislaenus.

Välisminister Siim Kallas kinnitas maantee rahvusvahelist tähtsust. Ta pidas võimalikuks ka täiesti uue maanteetrassi rajamist ning avaldas arvamust, et Eestis tuleks alustada tasuliste kiirteede võrgu rajamist. Tallinn-Tartu teelõigu läbimine võiks Kallase kiirarvutuse kohaselt maksta 150 krooni.

Haridusminister Jaak Aaviksoo märkis, et maakonnad ei peaks jääma lootma ainult sellele, et tee kuulutatakse riiklikuks projektiks, vaid hoidma seda ka kohalike investeerijate tähelepanu all.

ülikooli rektor Peeter Tulviste leidis, et tee peab tingimata olema tasuline, kuid arvestusega, et suurem osa makse laekuks transiitvedudest.

Eesti 2010 tulevikuprojekti juht Garri Raagma reastas Eesti maanteed siseliikluse tähtsuselt nii: esimene on Tallinn-Tartu ehk Via Estonica, teine Tallinn-Narva ja kolmas kas Tartu-Jõhvi või Tallinn-Pärnu. Rahvusvahelise tähtsusega teedest pidas Raagma samuti kõige tähtsamaks Tallinn-Tartu-Luhamaa teed ehk Via Russicat, seejärel Via Hansat ja Via Peterburit ning alles neljandana Via Balticat.

ANU JõESAAR