Milvi istutas seeneraamatus heaks söögiseeneks nimetatud hiidmuna kodutalu ette saialillede vahele peenrale. Kõige laiemast kohast näitas mõõdulint hiidmuna ümbermõõduks 117 sentimeetrit. Kuigi Milvi teadis murumunade söödavusest, ei tihanud ta oma leidu kastmeks keeta.

Hiidmuna peetakse Eestis üheks suurema viljakehaga seeneks ning neid kasvab hajusalt üle kogu maa. Eestlased pole harjunud neid sööma, kuigi noorest peast on nad isegi ilma keetmata söödavad. Tähtis on, et poolekslõigatud seen oleks seest valge.

“Oleks ometi mõni näitus tulemas, siis saaks sellest hiigelseenest kindlasti meie küla kõige suurem vaatamisväärsus,” usub Milvi. Paraku pidi ta vaevalt mõni tund pärast seene pildistamist mõru pilli alla neelama - pealinnast vanatädile külla tulnud pisikene koolieelik torkis põneva muna sõrmega auke täis ja rikkus selle väljanägemise.

Hiidmuna pole enam ime

Hiidmune leitakse Eestis igal aastal. Eesti Loodusmuuseumi botaanik Jana-Maria Habicht tunnistab, et sel suvel on juba viis inimest neile kopsaka hiidmuna leidmisest teatanud. “Esimest korda helistati juunis. Et tänavu on hea seeneaasta, siis vohavad kõik seeneliigid,” teab Habicht.

Kui kunagi oli hiidmuna Eestis haruldane leid, siis nüüd enam mitte. Juulis leiti Viljandis Pirni tänavalt teepeenra ääres üleöö sinna kasvanud hiidmuna. Õhtul oli suur äike ja järgmisel hommikul oli seen valmis. Enne suurt müristamist muna märgata ei olnud. Seene ümbermõõduks mõõdeti 126 ja läbimõõduks 40 sentimeetrit. Augusti algul leiti Pärnumaalt Tammiste metsast 30 meetri kaugusel teest 1,5 kilo kaalunud hiidmuna.

Habichti teada leiti Eesti seni suurim hiidmuna 60. aastatel Saka lähistelt. Muna ümbermõõduks oli 198 ja kõrguseks 41 sentimeetrit. Kaalus see terve puuda ehk 16 kilo.

Kirsti Vainküla