Tallinna loomaaia imetajate sektori asejuhataja Anne Saluneemi sõnul toodi põhjapõdrad loomaaeda Helsingist. "Saanisõitu nendega teha ei ole võimalik, aga lihtsalt vaadata saab neid küll," ütles Saluneem. Põhjapõtru on kolm ja nende esialgne elupaik loomaaias asub ilveste puuri kõrval. "Kui põdrad siinse eluga kohanevad, siis laseme nad suuremasse aedikusse," lisas Saluneem.

Saluneemi sõnul on talv loomadele eelpuhkeajaks enne kevadist jooksuaega ja seetõttu on poegivaid loomi väga vähe. Sel talvel sünnitas puumaema neli poega. "Puumapoegade vanemate tavaks on juba mitmendat aastat järjest sünnitada täpselt neli järglast. Nii ka sel aastal - neil oli üks poiss ja kolm tüdrukut," naeris staazhikas loomaaiatöötaja. Pojad on nüüdseks saanud juba kolmekuuseks, kuid väljas hakkasid nad käima alles hiljuti.

Sündides on puumapojad täpilised. Täpid hakkavad kaduma kui puumad saavad pooleaastaseks. Nende kodumaal - Ameerikas - kutsutakse puumasid hõbelõvideks, sest nende värvus varieerub hõbedasest punakaspruunini. "Nad oleksid nagu väikesed lõvid," ütles Anne Saluneem.

Detsembris sünnitanud emajääkarul on üks poeg, keda loomaaiakülastajad võivad näha kevadel. "Karupoega on näinud vaid karuema talitajad," sõnas Saluneem. "Karuema kolmetoalises häärberis ei käidud seni, kuni talitaja kuulis teisi karusid toites, et ema tuli poja juurest ära ja tahtis ka süüa. Poeg oli siis kahenädalane," rääkis Saluneem. Aastavahetusel avanesid karupoja silmad ja nüüd oskab ta juba ka natuke ringi ukerdada.

Talvel eksponeerib loomaaed põhiliselt külmamaa loomi, kes tulevad ka pakasega välja. Külastada saab ka papagoi- ja elevadimaja ning näha lumise metsa all vabalt ringi jooksvaid metskitsi.

MARIKA RAISKI