Riigikogu valimistel Saaremaal kandideerides püsiühenduse eest võidelda lubanud Jaanus Tamkivi on juba keskkonnaministriks oleku esimestel päevadel seadnud kahtluse alla üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade vajalikkuse.

Ministri hinnangul võib see hakata takistama suurprojektide arendamist. “Natura alad on ju iseenesest väga toredad asjad ja aitavad loodust hoida ning juhivad sellele tähelepanu,” sõnas Tamkivi eile ETV hommikuprogrammis Terevisioon, lisades, et Eestis toimivad niigi omad looduskaitseseadused.

Natura nimekiri juba 1. maiks

Tagantjärele oma sõnu kommenteerides ütles Tamkivi, et Naturat puudutav arutelu on kahetsusväärselt hiljaks jäänud, sest vastavate alade nimekiri peab kinnitatud olema juba 1. maiks. “Kui on näha, et ühiskonnal või riigil on huvi kuskil mingit projekti arendada, siis me ei peaks seda otsustusprotsessi nihutama Euroopasse,” ütles Tamkivi. “Kõige ilmekam näide on siin Saaremaa püsiühenduse rajamine, aga Eestis on veel teisigi selliseid asju.”

Roheliste nimekirjas riigikokku valitud elupõline looduskaitsja Aleksei Lotman märkis ministri sõnu kommenteerides irooniliselt, et ilmselt on mehele keegi Natura 2000 võrgustiku väljaarendamise protsessi kohta valeteavet andnud. “Sõnadest võib välja lugeda, nagu võinuks Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade valikul vältida nen-de alade kaitsmist, kus “tahetakse veel arendada”,” tähendas Matsalu rahvuspargis töötanud Lotman.

“Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus on korduvalt asunud seisukohale, et Natura 2000 võrgustiku kujundamisel tuleb lähtuda teaduslikest andmetest ja ei millestki muust. Kui Eesti ei taha lisaks “suhkrutrahvile” saada “Natura 2000 trahvi”, tuleb meil ausalt tagada kõigi oma olulisemate loodusväärtuste piisav kaitse,” lisas Lotman.

Ka Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Jüri-Ott Salmi arvates on keskkonnaministri seisukohad Natura alade loodushoius ekslikud.

“Justkui saaks Eesti edaspidi Natura aladele arendustegevust lubada eelkõige arendajate huvidest lähtuvalt, et looduskaitsealade määratlemisel on toimitud ebaobjektiivselt ja Natura alade nimekirja koostamisel on üle pingutatud,” põhjendas Salm. “Minister peab oma vastutusalas lähtuma siiski Euroopa Komisjoni ja Eesti valitsuse vahel tehtud kokkulepetest.”

Kommentaar

Hannes Veinla, Tartu ülikooli keskkonnaõiguse dotsent

Eestis on see domineeriv arvamus, et majanduslikud huvid on alati esimesel kohal. Natura alade puhul on aga asjad vastupidi ning majanduslikke kaalutlusi saab nende puhul arvesse võtta vaid äärmuslikel juhtudel, näiteks kui Saaremaal inimesed nälgivad.

Natura alade määramine allub kindlatele teaduslikele kriteeriumidele ning kui kuskil mingid väärtused on, tuleb need kaitse alla võtta – isegi kui me seda üldse ei taha. Oleme ju EL-i liikmed ning EL-i õigus on üle meie õigus-süsteemist.