Taamal kõrguvale Viru hotellile vastanduvad parki püstitatud püstkojad, istumispalke katavad värvilised kaltsuvaibad, pajas aurab kuum taimetee.

Kaks kuud kultuuriüritust ette valmistanud Tuuli Reinsoo (23) sai teisipäeva öösel magada vaid mõned tunnid, sest püstkoja latte vedav traktor jäi Aegviidus põllule ja jättis Mardikoja ülespaneku viimasele minutile. Hommikul pool seitse seisis pedagoogikaülikoolis kultuurikorralduse magistrantuuris õppiv Tuuli juba bussipeatuses, et Tammsaare parki heinu saputama sõita.

“Tulime terve perega, mitu kotti vaipu ja klapptoolid kaasas. Inimesed vaatasid, et vist on mingi korteri tühjaks teinud,” muigab ta.

Vabaõhumuuseumi puidurestauraator Lembit Kõrgend õpetab huvilisi peerge kiskuma, kunstigümnaasiumi õpilased Heleen Vennikas ja Aira Koort on koolist vaba päeva küsinud, et lastel mardimaske teha aidata.

Helen Saarniidu saksofon, Sulev Reisbergi akordion ja Ülle Sirkase flööt ehk Pihlakaklubi uljad pillilood tõmbavad huvilisi kotta magnetina.

Tuuli pole kedagi pidanud esinema nuiama. “Suurem osa on entusiastid, kellest on näha, et nad teevad seda, mis ka endale peale läheb,” jutustab ta. Kui hingedepäeval Tartus toimunud üritusele aitas kaasa 10-11 inimest, siis Tallinnas on abilisi 16-17.

Mardikoja-sarnaseid üritusi on Tuuli hinnangul linnas väga vaja, sest muuseumisse satub inimene harva ja käsitööpoed jätavad mulje, otsekui tähendaks rahvakultuur vaid suveniire.