Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul toimub peamine karujaht traditsiooniliselt Ida- ja Lääne-Virumaal, kus tohib algaval hooajal küttida kokku 18 looma, kirjutab Maaleht.

Järva- ja Jõgevamaal tohib küttida kummaski seitse, Pärnumaal neli ning Põlva-, Rapla- ja Tartumaal igas maakonnas kolm karu. Harjumaal ja Viljandi maakonnas antakse välja kummaski kaks ning Läänemaal üks karulaskmise luba. Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaal karujahti ei toimu.

"Kindlasti pääseb osa karusid ka seetõttu, et jahimehed ei saa olla päris kindlad, et püssi ette pole jäänud poegadega emakaru ega hakka lihtsalt riskima," märkis Niittee.

Suurem osa karusid kütitakse augustis ja septembris, mil õhtud on valgemad ning karud käivad kaerapõldudes kostil.

Karude arvukus on olnud Eestis tasapisi tõusuteel ning vastavalt suurkiskjate kaitse ja ohjamise kavale peab Eestis olema vähemalt 500 karu.