Tänavune aasta soosis haruldasi kotkaid

 (2)

Kot­ka­me­hed leid­sid tä­na­vu 30 uut me­ri­kot­ka­pe­sa, mi­da on roh­kem kui ku­na­gi va­rem.

Tä­na­vu­sed sei­reand­med kok­ku löö­nud kot­ka­me­hed tõde­vad ra­hu­lo­le­valt, et kot­kas­te­le oli tä­na­vu­ne aas­ta üle oo­tus­te edu­kas. Neil sir­gus ar­vu­kalt poe­gi ja üle Ees­ti tu­li väl­ja ka kümne­te kau­pa se­ni tead­ma­ta ol­nud pe­sa­koh­ti.

Lii­gi­ti kot­kas­te käek­äi­gust rää­ki­nud kot­ka­mees Ur­mas Sel­lis tõi es­malt väl­ja, et kui ka­la­kot­kas­tel oli mul­lu kehv pe­sit­su­saas­ta, siis tä­na­vu osu­tus see tun­du­valt pa­re­maks. „Ka­la­kot­kas­tel sai see aas­ta len­nuvõime­li­seks 57 poe­ga ehk siis ter­velt 11 poe­ga enam kui mul­lu,” mär­kis ta. Sel­li­se sõnul lä­heb ka­la­kot­kas­tel vii­ma­sel ajal niivõrd häs­ti, et nei­le pe­sit­se­mi­seks so­bi­vad ter­ri­too­riu­mid hak­ka­vad Ida- ja Lõuna-Ees­tis ju­ba täis saa­ma. „Kui lin­nud ei ka­vat­se Ida- ja Lõuna-Ees­ti ala­delt eda­si lää­ne poo­le me­re äär­de ko­li­da, ei saa ka nen­de ar­vu­kus enam eri­ti kas­va­da, sest nad liht­salt ei ma­hu enam prae­gus­tes­se elu­pai­ka­des­se ära,” nen­tis ta.

Prae­gu hin­na­tak­se ka­la­kot­kas­te hul­ka ku­ni 60 paa­ri­le. Kal­ju­kot­kad aga suut­sid see­kord kot­ka­me­hi kor­ra­li­kult ülla­ta­da. Vas­tu oo­tu­si sir­gus nen­de pe­sa­des 11 poe­ga, mi­da pee­tak­se kal­ju­kot­kas­te pu­hul heaks tu­le­mu­seks. „Kui mui­du on neil igal kol­man­dal aas­tal häs­ti vä­he poe­gi ol­nud, siis tä­na­vu on see rütm neil mis­kipä­rast sas­si läi­nud,” mär­kis Sel­lis ja li­sas, et keh­va­del aas­ta­tel on neil lin­du­del ko­gu Ees­ti pea­le pe­sa­des kok­ku kesk­mi­selt vaid kuus poe­ga.

Merikotkastel halb aasta

Pä­rast mul­lust hiir­te­vaest aas­tat ku­ju­nes sel aas­tal üle kesk­mi­se edu­kaks ka kon­na­kot­kas­te pe­sit­se­mi­ne, ku­na nen­de toi­dust põhio­sa moo­dus­ta­vaid nä­ri­li­si oli loo­du­ses jäl­le roh­kelt. Sel­lis osu­tas, et ai­na vä­he­ne­va ar­vu­ku­se­ga suur-kon­na­kot­kaid on meie loo­du­ses säi­li­nud kõige enam 20 paa­ri, väi­ke-kon­na­kot­kaid aga ku­ni 600 paa­ri. Me­ri­kot­kas­test rää­ki­des sõnas Sel­lis, et võrrel­des paa­ri va­ra­se­ma aas­ta­ga oli nen­de pe­sit­su­se­du­kus vi­let­sam. Iga me­ri­kot­ka­paa­ri koh­ta oli sel aas­tal pe­sas kesk­mi­selt üks poeg, kuid lei­ti ka mõned kol­me po­ja­ga pe­sad. Me­ri­kot­kas­te pu­hul oli tä­na­vu­ne aas­ta era­kord­ne sel­le poo­lest, et il­ma spet­siaal­se­te ot­sin­gu­te­ta tu­li väl­ja 30 uut pe­sa, mis olid ka kõik asus­ta­tud. „Nii suurt pe­sa­lei­du­de hul­ka po­le­gi va­rem ol­nud,” tä­hen­das Sel­lis.

Must- toonekurgedelgi rohkelt poegi

•• Aina väheneva arvukusega must-toonekured on ühes suur-konnakotkastega kotkameeste murelasteks. Samal ajal sai neil tänavu lennuvõimeliseks 37 poega, mida on tunduvalt rohkem kui tavaliselt. •• Urmas Sellis osutas, et tänu satelliitsaatjatega jälgimisele on jõutud arusaamale, et seni on must-toonekurgede arvukust üle hinnatud. •• „Kevaditi kurepesi kontrollides oleme sageli täheldanud, et need on küll korrastatud olnud, aga siiski tühjad. Sellistel puhkudel oleme arvanud, et kurgedel pole pesitsemine lihtsalt õnnestunud. Saatjate abil on aga välja tulnud, et üks isalind võib pesitsuse eel ka mitu pesa korda teha,” rääkis Sellis ja lisas, et korrigeeritud metoodikaga on must-toonekurgede arvukust hinnatud nüüd 70–80 paarile. •• Saatjad on kotkameestele seoses must-toonekurgedega veel ühe olulise avastuse toonud. Kui varem arvati, et nad käivad toitumas paari või veidi enama kilomeetri kaugusel pesast, siis saatjad on näidanud, et toiduretked võivad toimuda isegi enam kui 40 kilomeetri kaugusele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare