Samas oli mullu selleks ajaks haigestumiste kõrgpunkt juba möödas ja võrreldaval nädalal registreeriti vaid 15.463 ülemiste hingamisteede haiguste põdejat, ütles ETAle tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens.

Mingil määral on haigestumiste hoog hakanud raugema, sest üle-eelmisel nädalal kasvas haigestumiste arv eelnenud nädalaga võrreldes 7000 võrra, eelmisel nädalal oli aga kasv vaid 4000, ütles Jürgens. "Võib juhtuda, et praegune haigestumiste tase püsib, kuid see võib hakata ka langema," lisas ta.

Tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja Silver Jõksi sõnul ei usu ta, et plahvatuslikku haigestumiste kasvu tänavu järgneb ja möödunud aasta rekordid purustatakse. Haigestumine püsib kas praegusel tasemel või hakkab langema, märkis Jõks.

Jürgensi sõnul on tänavu hea, et arstid panevad gripidiagnoosi vähem kui mullu. Eelmisel nädalal diagnoositi 1192 grippi. Möödunud aastal, kui oli üle 19.000 haige, pandi gripidiagnoos ligi 5000 korral. "Võib-olla olid ka haigusnäitajad tõsisemad, aga võib-olla on arstid õigemat diagnoosi panema hakanud," märkis Jürgens.

Tallinnas diagnoositi eelmisel nädalal gripp 2,8 protsendil haigetest, mis võib Jürgensi sõnul olla isegi tõelähedane, kuigi laborid näitavad grippi jätkuvalt alla 10 juhuse. Aga arstid ei saada alati laborisse proove, tõdes Jürgens.

Rohkem haigestunuid oli eelmisel nädalal Ida-Viru-, Põlva-, Tartu- ja Valgamaal.

Jürgensi sõnul vajavad kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused tüsistuste ärahoidmiseks korralikku ravi arsti järelevalve all.

Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole, selgitas Jürgens.

Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda silma- või kõhugripiks nimetanud, kuigi selliseid haigusi maailmas ei tunta.

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et haigel lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.

Kuni ülemöödunud nädalani oli Eestis kaks-kolm korda vähem ülemiste hingamisteede haigusi kui eelmisel aastal samal ajal.