Tänavune suvi tõi Eestile seitse uut liblikaliiki
Eestimaa liblikauurijatel õnnestus tänavuste välitööde käigus kinni püüda ühtekokku seitse liblikaliiki, keda varem pole siin kandis nähtud.
Lepidopteroloogide seltsi juhatuse esimehe Aleksander Pototski sõnul olid uued avastatud liigid pisiliblikad ehk Microlepidoptera’d, kelle suurus ei küüni ühe sentimeetrinigi. Neid võib ringi lendamas näha enamasti õhtuhämaruses või öösel ja eestikeelseid liiginimetusi neil veel pole.
Nii võibki vaid öelda, et maikuus jäi liblikapüünisesse Tallinnas Vana-Mustamäel kinni kääbuskoi Stigmella benanderella, juunis Järvseljal Heliozela hammoniella, juulis Karalas pisikoi Buccularix absinthii, Kübassaares mähkur Grapholita janthinana, Kõigustes jälle mähkur Pammene gallicolana, augustis Taeblas keerukoi Phyllonorycer comparellus ja Hiiumaal lehekoi Phyllocnistis xenia.
Suvi liblikatele ei sobinud
„Hiljuti arutasime pisiliblikatele nimede andmist, mistõttu loodan, et lähimal ajal saame esitada uutele Eesti liblikatele ka eestikeelsed nimed,” märkis Pototski.
Pototski viitas, et kuna kaks pisiliblikaliiki ootab veel määramist, on põhimõtteliselt võimalik, et lähiajal lisandub meie faunasse veelgi uusi liblikaid.
„Tundub, et selle aasta vihmane suvi oli nagu eelmiselgi aastal liblikate rändele ebasoodne,” märkis ta. Mäletatavasti said teadlased mullu kätte kuus uut siia kanti jõudnud liblikat. Samal ajal on mõnel varasemal aastal Eestis isegi ligi paarkümmend uut liblikat leitud.
Ühelt poolt peetakse uute liblikate Eestisse rändamise põhjuseks kliima soojenemist ja seeläbi ka nende liikide leviala laienemist. Teisalt arvatakse, et osa neist on ilmselt kogu aeg siin kandis elanud, kuid seni lihtsalt avastamata jäänud.
Liblikamaailma uudistega hästi kursis olev Pototski osutas, et tänavused sajuilmad ei soosinud uute liikide rännet ka meie naabrite juures Soomes ja Lätis, mistõttu jäi sealne saak samuti kesiseks. „Soome faunale ei ole käesoleval aastal veel leitud ühtegi uut suurliblikaliiki, on määratud vaid mõni eelmistel aastatel püütud uus pisiliblikaliik. Lätis on sel aastal leitud üks uus suurliblikaliik ja viis pisiliblikat,” ütles ta.
Kuigi viimased paar suve pole liblikauurijate meelehärmiks vihmaga eriliselt koonerdanud, on uute liikide lisandumisega siinseid liblikaliike juba 240.
Liblikaid püütakse tavaliselt püünistega, mis seatakse üles ööseks. Asjatundjad peavad kõige ideaalsemaks liblika püüdmise ajaks pimedat aega, eriti sooje ja pilviseid öid. Selge taevaga ööd on üldjuhul jahedad ja liblikad siis ringi ei lenda. Tõsiasjal, et liblikaid püütakse just öösel, on lihtne põhjus. Nimelt on päeval ringi lendavaid liblikaid kõikidest liikidest vaid viis protsenti, ülejäänud on ööliblikad ja nende seast uute liikide leidmine on kõige tõenäolisem.
Usbekistanist päris uued liblikad
•• Eesti lepidopteroloogia seltsi liikmete mullu ja tunamullu korraldatud Usbekistani ekspeditsioonidel kogutud materjalide põhjal kirjeldab nende reiside üks osaline, soomlasest liblikauurija Kari Nupponen praegu viit teadusele seni tundmatut tõmmukoilase (Scythrididae) liiki.
•• Lisaks leiti nende kahe ekspeditsiooni käigus neli tõmmukoilase liiki, keda varem polnud seal kandis keegi tabanud.
•• Neli aastat tagasi kirjeldas Nupponen Kagu-Kasahstani ekspeditsiooni materjalide põhjal teadusmaailmale viit uut tõmmukoilase liiki ning selle liblikaretkega leiti üks uus liik nii Kasahstani kui ka kogu Kesk-Aasia faunale.
•• Arvestades kliima soojenemise jätkumist ja uute liikide leviala laienemist, pidas Pototski täiesti reaalseks, et mõne aja pärast võib Eesti liblikarikkus jõuda 2500 liigini.
•• Meie uute ja haruldaste liblikate kohta saab täpsemalt uurida Eesti lepidopteroloogide seltsi väljaandest Lepinfo nr 18.
