Tantsupeohuvi ummistas interneti
Huvi rahvatantsupeo vastu on nii suur, et esmaspäeva õhtul peolepääsejate nimekirjade avalikustamise järel hangus uudistajate arvukuse tõttu laulupeoinfot hoidev internetiserver.
•• Alustasite tantsupeo ülevaatusi-ettetantsimisi sõnadega: teeme Euroopa parima peo. Aga miks ainult Euroopa?
Vana maailm, meie kultuuri häll ongi ju Euroopa.
•• Tantsupeole kandideeris
11 000 inimest, kui paljud jõudsite ise oma silmaga üle vaadata?
Kuigi ise nägin pigem vähemust, on minu kui kapteni tunne tugev. Olen rahvatantsu näinud läbi aastate ja näen, tase on kõvasti tõusnud. Kui Ullo Toomi andis 1953. aastal välja oma rahvatantsuraamatu, siis oli seal üksnes polkasammu kirjeldus veerand lehekülge pikk. Nüüd nii pikka kirjeldust vaja pole. Meie tantsutingimused, mõtlen harjutusruume ja staadioni, ei ole läinud paremaks kui olid Nõukogude ajal, aga eestlaste vaba tunne on tantsule juurde andnud midagi olulist ja kirjeldamatut. Seda vaba tundega tantsu peab nägema.
Muuseas, majanduskriisi ma peo ettevalmistamise juures ei näe. Piletimüük on iga peoga aina kasvanud. Piletilevi müüginimekirjas on tantsu-laulupeopiletid enimmüüdute hulgas.
Nüüd, kui peole pääsejate valik on tehtud, tõden, et usaldan oma meeskonda, ja tean, et nende valik on õiglane, kuigi ka valuline.
•• Miks valuline?
Peo suuruse määrab „laeva” istekohtade arv, seisjaid olla ei tohi. Aga tahtjaid, ja väga tublisid tahtjaid oli palju enam. Hindasime rühmi kümne palli süsteemis. Alla seitset peole ei pääsetud, aga ka seitsme ümber olid mängus kaks komakohta. Nende andmisel tulid välja tuhat eri asja, alates kas või rahvariiete hoidmisest. Aga lõige tuli kusagilt teha.
Ja ei lõigatud mitte vorsti, vaid inimesi… Ning huvi peole pääsemise vastu oli nii suur, et laulupeo veebilehe liiga suure külastatavuse tõttu jooksis esmaspäeva õhtul kokku arvuti server…
Serveri hukk oli puhtinimlik, sest just sellel ajal, kui nimekirjad välja pandi, tahtsid kõik teada, kas pääsesime…
•• Kelle mure peaks olema nüüd nende enam kui kahe tuhande väljajäänud inimese lohutamine?
Kohalikud peod igas maakonnas on üks võimalus. Oleks võimalik korraldada ka eri rühmaliikide pidusid. Aga see ei ole laulupeo sihtasutuse roll.
•• Kunagi rääkisime legendaarse folklooriedendaja Kristjan Toropiga, et tantsupeole minejaid võiksid tervitada ümber Kalevi staadioni haljasaladel rahvatantse esitavad rühmad, näiteks need, kes peole ei pääsenud. Ja tore oleks nendega koos ühisesse tantsuringi astuda ka etenduse järel.
Pole võimatu nii talitada, kui mõnelt rahvatantsuseltsilt tuleks initsiatiiv ja soov seda korraldada. Ja sellist varianti võib arvestada – arutada järgmise peo ettevalmistamise juures juba algusest peale.
•• Laulukoorid kurtsid, et repertuaar on raske, tantsurühmad mitte.
„Raske repertuaar” on väga lai, määratlematu sõnaühend. Tõstekang võib olla raske, seda saab mõõta. Aga pidu sinus eneses peab olema igas proovis, siis saab ka raskustega hakkama.
Me oleme väga tänulikud kõigile, kes peole kandideerisid. Me ei tahtnud teha kellelegi paha ja võtta neilt, tantsuhuvi tõttu teistest parematelt eestlastelt, ära võimalust tantsurituaalis osaleda. Tulge tribüünile ja hoidke pidu hinges.
Peol näeb nii naeru kui ka pisaraid
•• XVIII tantsupidu kannab nime „Meri” ja seda juhib laeva meeskond ehk tantsupeo kunstiline toimkond.
•• Tantsupeo loots on Henn Tiivel, kapten aga Ülo Luht.
•• „Täna, mil mul on käes Jaan Tätte loodud peo vahetekstid, võin lubada, et sellel Euroopa parimal tantsupeol tuleb nii naeru kui ka pisaraid,” lubab kapten Luht.
•• 2.–5. juulini Kalevi staadionil toimuval tantsupeol osaleb 557 tantsu- ja võimlemisrühma.
