Tapa erikooli „autoriteedid” korraldasid suuremat sorti mässu
„Asi kääris tegelikult juba paar päeva. Üleeile oli nii, et kõrgema hierarhia poisid ei tahtnud hommikul kooli minna. Saime nad voodist kätte, nõudsime kooli minekut ja nad läksid. Koolipäev ja õhtu möödusid rahulikult,” rääkis Tapa erikooli direktor Ene Kukk.
Eile hommikul kordus sama. „Sundisime neid taas tundidesse minema. Samuti otsisime poiste toad läbi. See neile muidugi ei meeldinud ja siis mulle öeldi, et seda sa, direktor, veel kahetsed,” jätkas koolijuht.
Tapa erikooli õppe- ja eluruumid asuvad eri hoonetes. Eile hommikul kella kümne paiku tegid poisid õppehoones ühe suure akna katki, kuid siis õnnestus nad maha rahustada. Pärast lõunasööki aeti kõik kooli 28 poissi spordisaali, kuhu oli kogunenud ka kooli personal. Algas arutelu laamendamise ja vastuhaku põhjuste üle. „Nad tõid siis välja selle, et nad ei saa hommikul magada, neil ei ole suitsu, nad ei või Tapa linna vahel jalutamas käia ja nad tahaksid alkoholi,” rääkis Kukk. Ta kirjeldas, et sõna võtsid just nn kõrgemad autoriteedid ehk vanemad noormehed, kuid olukord paistis siiski rahulik.
Turvatöötajad jäid alla
Pärast väitluse lõppu umbes kella 13.30 paiku algas aga täielik mäss ja laamendamine. Lõhuti kõike, mis ette jäi. Mässajaid oli umbes 15, ülejäänud õpilased vaatasid rahulikult kõrvalt.
Kohe pärast laamendamist hakkasid poisid koolimajast välja tungima. „Töötajad seisid välisukse ees. Üks noormees tõukas mind väga tugevasti rindu ja ütles, et sina mind kinni ei pea, ja tormas välja,” kirjeldas Kukk. Välja tormas kümmekond poissi, osa laamendajad otsustasid koolimajja jääda.
Ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist rääkis, et plehkupannutest seitse saadi kohe kätte. „Kolm poissi, keda alguses ei tabatud, tulid ise kooli tagasi.” Rist märkis, et viimasel ajal on probleemid kooli kasvandikega süvenenud ja kooli juhtkond peaks sellele kindlasti tähelepanu pöörama.
Direktori sõnul on neil küll mõned turvatöötajad, ent nende jõud ei käi sageli poistest üle. „Arvestades, kui raskete noortega me töötame, peaks turvapersonali mõjutusvahendid teistsugused olema,” nentis Kukk.
Harjumaa alaealiste komisjoni esimees Jaano Rässa leidis, et mäss oli loogiline jätk haridusministeeriumi viimase 7–8 aasta süstemaatilistele tegematajätmistele selles valdkonnas. „Erikoole käsitletakse ministeeriumis lihtsalt tavaliste koolidena, millele pole vaja mingit eri tähelepanu ja lisaressursse,” rääkis Rässa.
Politseid vajatakse paar korda aastas
Viimane suurem mäss oli Tapa erikoolis 2010. aastal, kui poisid lõhkusid samuti aknaid ja loopisid koolipinke õue. Suuremat laamendamist, mille korral politsei välja kutsutakse, tuleb ette aastas kord või paar. Lõhkumiste, poiste omavaheliste kakluste, töötajate ründamise ja muu sellise kohta tuleb politseile kirjutada aastas kokku paarkümmend avaldust.
Tapa erikool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel töötav haridus- ja teadusministeeriumi hallatav põhikool kasvatuse eritingimusi vajavatele 10–18-aastastele poistele. Koolis õpitakse nii vene kui ka eesti keeles.
