Tapa joogivee reostasid Moe piiritustehas ja Loksu sigala

Hüdrogeoloogilise uuringu tulemuste järgi reostasid Tapa joogivee piiritustehase jäätmete valamine põldudele ja Loksu sigala taga vedelev läga.

Osaühingu Salveesia uuringu järgi halvenes Moe II veehaarde ning Tapa linna veevärki suunatud vee kvaliteet kahe nädala eest lohaka majandustegevuse tõttu. Moe piiritustehas valas lume sulamise ajal põldudele tootmisjääke, Loksu sigala taga vedeles aga mitmeaastane sõnnik.

Piiritustehase direktor Arno Kangur pidas tehase süüdistamist alusetuks. “Piiritustehas on vedanud praaka põldudele 500 aastat, sest loomasöödana on see ära põlatud,” ütles Kangur. “Kolibakterid saavad tulla ikka väljaheidetest.”

Sigala ei saa Tapa abivallavanema Teet Koitjärve sõnul olla põhireostaja, sest sigu ei peeta Loksul juba üle aasta. Samuti ei saanud veehaardesse reostus lekkida linnast, sest vahel asub jõgi.

Kanguri soovi, et riik rajaks Rakverre ja Moesse biogaasitehased, nimetas Koitjärv kohustuste kaelast veeretamiseks. “Antud juhul on tegemist tootmisjäägiga ja sellega tegelemine on tootja vastutus,” ütles Koitjärv.

Tapa joogivee kvaliteet on nädalaga paranenud ja seda kloreeritakse mikroobide hävitamiseks, kuid tervisekaitse soovitab vee enne tarvitamist siiski läbi keeta.