Tapetud karuema abitud orvud võitlevad elu eest

Mark Soosaar soovitab naistel karu küüsist pääsemiseks tissi näidata

Pärnu Tõrvas metsseajahil maha lastud karuema kolm kuuvanust abitut beebit võitlevad Pärnumaal Nigula looduskaitsealal emapiimata ellujäämise eest. “Karule nagu imikulegi on kõige parem ematiss, aga see on neilt ära võetud,” rääkis Nigula looduskaitseala töötajaid karude eest hoolitsemisel nõustava Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. “Emapiimaga saab elukahakatis kõik vajalikud immuunsussüsteemid kaasa.” Mati Kaalu sõnul saavad kuuvanused karupojad inimese hoole all hakkama, kuigi on haigustele tunduvalt vastuvõtlikumad.

“Muidu on nad nagu imikud ikka, ainult mähkmevahetust ega sipupükse ei ole neile vaja,” ütles üleöö kolme karubeebi võõrasemaks saanud Nigula looduskaitseala metsloomade turvakodu töötaja Kaja Kübar. “Nad on umbes 20 sentimeetrit pikad, pruunid, kaela juurest on valged ja üks karu ei ole veel silmigi lahti saanud,” kirjeldas ta oma hoolealuseid.

Pojad elavad praegu kaitseala kööki pliidi äärde pesaks kohendatud kastis. “Mida soojem neil on, seda rahulikumad nad on,” rääkis hooldaja.

Ühekuused karupojad on võrreldes koerte ja kassidega täiesti abitud ega suuda veel iseseisvalt käppadelegi tõusta. “Enamasti magavad kogu aeg nagu tited ikka ja häälitsevad vaikselt. Enne söögiaega teevad vähe ägedamat häält ja toitmisel on hääl juba väga kõva,” rääkis Kübar. Söögiks saavad karulapsed lutipudelist lahjendatud lehmapiima, toitesegu, kaerahelbeid ning glükoosi.

Jahimeeste lohakus

Kolmest karubeebist kaks on tüdrukud ja üks poiss. “Tõrvas pandi neile nimeks Minni, Manni ja Miku ja me ei hakanud neid ümber muutma,” ütles Kübar, kes on märganud loomalaste erinevat iseloomu. “Isane ronib ikka varem magama, pesas on tal seal hea soe,” naeris ta.

Mati Kaalu hinnangul on emakaru äratamine jahimeeste lohakus. “Igal juhul oli inimene see, kes situatsiooni provotseeris, kui ta karu üles ajas,” leidis ta. “Kui see karuema sügisel koopa kohta otsis, jättis ta üksjagu jälgi ja jahimehed oleksid pidanud teadma, kus kandis ta olla võib.” Kaalu sõnul ründab inimest ainult marutaudis või vigastatud karu või emakaru, kui inimene satub karu ja poegade vahele.

Mati Kaal ütles, et tähtsam reegel Nigula töötajatele on, et nad karupoegi inimestega ära ei harjutaks, sest liialt poputatud loomad ei saa hiljem looduses iseseisvalt hakkama. “Tahaks loota, et neil jätkub iseloomu mitte lasta karude juurde kõrvalisi inimesi ja südant, et neisse ise mitte armuda,” ütles loomaaia direktor.

Oht inimestega harjuda

Kaalu sõnul on Tallinna loomaaias praegu karude norm täis, sest pruunkarud paljunevad ka puuris elades hõlpsasti. “Kui neist karupoegadest metsaelukat ei saa, mis neist siis üldse saab,” arutles ta.

Nigula metsloomade turvakodu töötajatel on loomalaste aitamisel kogemused olemas. Kübara sõnul on turvakodus suureks kasvanud metskits Kipsi nüüdseks kitsekarjaga ühinenud. Ta lisas, et loodab ka karupojad enne talve elujõulistena metsa lasta. Looduses võib aastane karupoeg esimesel talvel magada ühes koopas emaga või ka üksi.

Kaja Kübara sõnul pelgab ta isegi, et karud lutipudeli otsas inimesega ära harjuvad, nagu juhtus Järvamaal Väätsast leitud karudega. “Inimesed tegid neist liiga palju välja ja viisid süüa, nii et karud ei kartnud enam inimesi,” ütles Kübar.

Looduses toimetulekuks viidi Väätsa karud Venemaale tuntud karu-uurija juurde koos teiste karudega iseseisvust õppima ja nüüd magavad nad Mati Kaalu sõnul talveund.

Nii loomaaias kui ka Siberi looduses karusid filminud Mark Soosaar ütles, et oskab naistele soovitada karurelva, mis neid karu küüsist päästab. “Vana soome-ugri uskumus on, et naine peab ründavale karule näitama paljast tissi ja karu taandub,” rääkis filmimees.