Tapjaid ootab pikem vangipõli

Purjuspäi kuriteo sooritamine pole enam süüd raskendav asjaolu Karistust võib kanda osakaupa

Pühapäevast kehtima hakkav uus karistusseadustik võimaldab mõrtsukatele ja narkokurjategijatele määrata pikema vangistuse ning lubab konfiskeerida uimastitootja või organiseeritud kuritegeliku grupi liikme vara.

Mõrvari saab uue seadustiku põhjal määrata trellide taha kuni 20 aastaks või kogu eluks. Senise kriminaalkoodeksi põhjal sai sama kuriteo eest kuni 15-aastase või eluaegse vangistuse.

Eri kuritegude eest määratud karistuste liitmisel võib kohus süüalusele mõista kuni 30-aastase vangistuse.

Enamik narkokuritegusid on nüüdsest karistatavad reaalse vangistusega. Uue karistusviisina rakendatakse kurjategija isikliku vara konfiskeerimist. Seda saab kohaldada suure koguse uimastite valmistamises või kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi mõistetud inimese puhul.

##Narkojoove on raskendav asjaolu. Uus on ka seisukoht, et purjusolek ei raskenda kuriteo sooritaja süüd. “Euroopa ja Eesti kultuuriruumis on alkohoolsete jookide tarbimine aktsepteeritav,” põhjendas karistusseadustiku autor, Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Priit Pikamäe.

Kuigi karistusseadustik ei maini kuriteo sooritamisel raskendava asjaoluna ka narkojoovet, võivad kohtud seda otsuse tegemisel arvestada. “Narkojoove on raskendav asjaolu ÜRO narkokonventsioonis, millega Eesti on ühinenud,” lisas Pikamäe.

Seadustik välistab tingimisi karistatu vangipaneku juhul, kui ta jääb katseajal vahele haldusõigusrikkumise ehk uue termini kohaselt väärteoga. “See nõue tekitas praktikas absurdseid olukordi,” sõnas Pikamäe. “Näiteks on väärtegu juba see, kui inimene kõnnib pimedal maanteel kasvõi korraks ilma helkurita.”

Mees vägistamise eest kaitstud. Kui kriminaalkoodeksis puudutas vägistamise paragrahv ainult naiste õigusi, siis uus seadustik annab esmakordselt mehele võimaluse kaitsta end seksuaalselt agressiivse naise eest. Seadustikust on kadunud pederastiasüüdistus.

Samuti on kadunud paragrahvid korruptsiooni ja raamatupidamise ebarahuldava korraldamise kohta. “Need süüdistused mahuvad muude paragrahvide alla. Lohakat raamatupidajat saab süüdistada ametialases kuriteos,” ütles Pikamäe.

Kriminaalvastutus algab septembrist kõigi kuritegude puhul 14. eluaastast. Alaealisele kurjategijale saab rangeima karistusena mõista senise kaheksa asemel kümme vangla-aastat.

Esmakordselt saavad Eesti kurjategijad õiguse kanda vanglakaristust ositi – näiteks pooleks aastaks trellide taha mõistetu võib käia vangis istumas kuu-haaval. Korraga peab karistatu vanglas veetma vähemalt kaks ööpäeva järjest.

“Seadustiku olulisemad punktid on võetud sakslastelt, kellel on Euroopa enim arenenud karistusõigus,” ütles Pikamäe.