Tapmiste ja mõrvade arv on vähenenud
Justiitsministeeriumi andmeil on kuritegevus selle aasta esimeses kvartalis kuus protsenti vähenenud, kuigi registreeritud kuritegude arv - 12 652 - on mõnevõrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul on käesoleval aastal toimepandud 23 tahtlikku tapmist ning kaks mõrva, mida on märksa vähem kui eelmise aasta esimeses ja neljandas kvartalis. „Samas püsib raske tervisekahjustuse põhjustamiste arv endiselt keskmisest kõrgemal tasemel,“ ütles Salla.
Käesoleval aastal on registreeritud 5802 vargust, mis on 11 protsenti vähem kui eelmise aasta viimases kvartalis.
Muret teeb roolijoodikute kasv
Väga palju muret teeb roolijoodikute arvu kasv. „Mootorsõiduki vähemalt teistkordse joobes juhtimise registreerimiste tase on juba neljandat kvartalit tunduvalt kõrgem kui varem,“ märkis Salla.
Registreeritud kuritegudest 58 protsenti moodustasid varavastased kuriteod, 11 protsenti isikuvastased kuriteod, 32 protsenti muud kuriteod. Maakondade lõikes oli isikuvastaste kuritegude osakaal kõige kõrgem Raplamaal 20 protsenti ja Jõgevamaal 18 protsenti. Kõige kõrgem varavastaste kuritegude osakaal oli Harjumaal 63 protsenti.
„Linnadest jäi silma Valga, kus registreeriti palju kelmuseid ning narkokuritegusid,“ sõnas Salla.
Põhja piirkonnas registreeriti esimeses kvartalis 53 protsenti, Lõuna piirkonnas 20 protsenti, Viru piirkonnas 15 protsenti ja Lääne piirkonnas 11 protsenti kõikidest kuritegudest.
Kuritegude tuvastamise määr oli ca 42 protsenti, mis tähendab, et kohtusse saadeti 4224 kuritegu ja kriminaalasi lõpetati 1058 kuriteo suhtes.
