Indrek Tarand sai 102 509 häält, kaotades napilt Keskerakonnale, kes sai 103 525 häält. Tarand sai aga neil valimistel rohkem hääli, kui Toomas-Hendrik Ilves 2004. aastal.

Paljud eksperdid ennustasid, et seekordsed europarlamendi valimised muutuvad protestihääletuseks valitsuse vastu. Täna õhtul kell üksteist koos ülejäänud Euroopa riikidega avaldatud Eesti valimistulemused kinnitasid osaliselt seda ootust.


Tarandi tulemuse muutis erakordseks veel see, et sellest oleks parteinimekirjas piisanud koguni teise inimese sisseaitamiseks. Tarand keskendus oma kampaanias üldiselt parteide ning suletud nimekirjade süsteemi vastu kandideerimisele – „hääleta inimese, mitte pardi poolt“ oli Tarandi peamine lööklause.


Samas ei täitunud need ootused, mille järgi oleks praeguses valituses olevad erakonnad nii hävitavalt lüüa saanud, et üldse europarlamendis kohata jääda. Nii Reformierakond kui IRL säilitasid oma praeguse esindatuse europarlamendis ehk said mõlemad ühe koha.
Seejuures Reformierakonda toetas valimistel 15,34 protsenti valinutest ehk saadi 60 899 häält. IRL saavutas oma mandaadi andnud tulemuse 12,21 protsendiga ehk 48 4589 häälega.


Europarlamenti pääsesid ka sotsiaaldemokraadid, kuid nende jaoks oli 34 554 häälelise tulemuse näol tegu suure kaotusega, kuna senisest kolmest kohast jäi neile alles vaid üks mandaat.


Tulemuste järgi osutusid europarlamenti seega valituks Keskerakonnast Edgar Savisaar ja Siiri Oviir. Kuna erakonna esimees ja Tallinna linnapea arvatavasti europarlamendi kohast loobub, võib kolmanda keski inimesena sisse saada Vilja Savisaar. Reformierakonnast osutus valituks seega Kristiina Ojuland, IRL-i esindajana Euroopas jätkab Tunne Kelam ja sotsiaaldemokraatidest pääses Brüsselisse Ivari Padar.

Esimesena jäi Brüsseli ukse taha Rohelised, kes said 10 845 häält. Neile järgnes Rahvaliit 8866 häälega ja Vasakpartei 3514 häälega.

Üksikkandidaat Martin Helme kogus 9824, Dmitri Klenski 7152, Juri Žuravljov 586, Märt Õigus 293 ja Taira Aasa 266 häält.