Tarmo tunneb, et võiks taas hakata ka mälumänguga tegelema, sest ristsõnade kaudu saab selle mängu jaoks teadmisi.

Ristsõnade koostamisega alustas Tarmo 1994. aastal, kui esimesed tema koostatud ristsõnad ilmusid ajalehes Post. “Nii sai veidi lisa teenitud tudengistipile.” Sealt see lumepall veerema hakkas – nüüdseks on Tarmo koostatud ristsõnu avaldanud juba kümned väljaanded.

Esimesed ristsõnad koostas kuueaastaselt. Ristsõnade koostamisele eelneb tavaliselt ikka nende lahendamine. Tarmo pole erand, muiates meenutab ta, et esimesed ristsõnad võttis ta ette juba kuueaastaselt. “Nägin, et vanaisa muudkui kirjutas toonase

Aja Pulsi tühjadesse ruudukestesse tähti, ja võtsin nõuks samamoodi teha. Muidugi kirjutasin ma lihtsalt suvalisi tähti, mitte vastuseid. Ega ma enamikust küsimustest aru ei saanud ja ühtki vastust ka ei teadnud,” märgib Tarmo nüüd.

Tegelikult algas mõistatuste lahendaja ja koostaja tee nüüdseks legendaarseks muutunud Pähklipureja ristsõnade lahendamisest. “Meenub, et isa ja tädi lahendasid Pähklipureja ristsõnu. Nende jälgedes ka mina,” räägib Tarmo ja lisab, et eks ristsõnu sai koostatud juba keskkooli päevil.

“Igavamate tundide nagu matemaatika, füüsika ja keemia ajal pusisin ristsõnu koostada ja mõned neist peaks mul veel alles olema.”

Hariduselt on Tarmo eesti ja soome filoloog ning nii seostub praegune töö hästi õpitud ametiga. “Filoloogi jaoks on esmatähtis keel ja selle tundmine, lingvistiline kompetentsus on väga oluline ristsõnade koostamise ja ka lahendamise puhul,” on Tarmo kindel.

Ta on lõpetanud filoloogina Tallinna Pedagoogikaülikooli, õppinud ka aasta Helsingi Ülikoolis ning täiendab end TPÜ magistrantuuris soome kirjanduse erialal.

Tarmo on jalgpallihaigla liige. Tarmo on mitmekülgsete huvidega mees. Näiteks on ta tulnud kahel korral meeskondlikult Eesti meistriks vibulaskmises ja individuaalselt võitis ta 1997. aastal pronksmedali.

Sportlasekarjäärile tõmbas järsu kriipsu peale radikuliit ning raske põlvevigastus.

Praegu kuulub Tarmo MTÜ Jalgpallihaigla liikmeskonda. Jalgpallist ja jalgpalli fännamisest võib Tarmo rääkida palju ja põhjalikult, oli ta ju üks esimesi, kes kogus Eesti jalgpallifänne ühe mütsi alla, et kaasa elada Eesti koondise ja meisterklubi FC Flora mängudele nii kodu- kui välismaal.

Jalgpallihaigla on organisatsioon, mille eesmärk on fännidele koondise toetamine võimalikult lihtsaks ja meeldivaks teha. Organiseeritakse reise, mängujärgseid koosviibimisi, pakutakse fännisärke ja -salle. Jalgpallihaiglal on üle 200 liikme.

Tarmo on Euroopas käinud vaatamas viitteistkümmet Eesti koondise välismängu: Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Austrias, Hollandis, Andorras, Iirimaal. “Hulgaliselt sai meie fänniklubi uusi liikmeid pärast Eesti ja Hollandi mängu, mitmed neist on tribüünile jäänud tänaseni.”

Tarmo arvates on jalgpalli vaatamine tore meelelahutus, aga jalgpallivägivald on talle vastuvõetamatu. “Tribüünil ja jalgpallireisil saab end fantastiliselt välja elada, kuid olen seda meelt, et liiga vabalt ei tasu ka end tunda. Meil on oma eetikakoodeks,” paneb Tarmo jutule punkti.