Tartu jäätmejaama mõju hindas prügifirma ekstöötaja
Selle aasta lõpuks võib Tartu kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusele otse maaülikooli kõrvalkrundile kerkida prügifirma Ragn-Sells jäätmejaam, kus hakatakse ümber laadima suuremat osa linnas kogutavast prügist. Tartu linnavalitsus, maaülikool, Ravila tööstuspargis tegutsevad ettevõtted ja ümberkaudsed elanikud ei taha haisule, kasvavale näriliste arvukusele ja teistele hädadele viidates prügijaamast midagi kuulda. Samuti leiab äsja tehtud keskkonnamõju hindamise aruanne, mille Ragn-Sellsi tellimusel viis läbi Ragn-Sellsi endine töötaja, et uus prügijaam on keskkonnale sõbralikum kui praeguse olukorra jätkumine.
Ekspert: kõik on aus
Mullu augustis toimunud avalikul arutelul olid ainsad, kes prügijaama rajamise heaks kiitsid, ettevõtte esindaja Jüri Hion ja keskkonnamõju hindajad Raivo Markov ja Enn Tumm GeoBaltica OÜ-st. Emotsionaalse koosoleku protokollist selgub, et juba siis seadis maaülikooli haldusdirektor Kalju Koha keskkonnamõju hindamise objektiivsuse kahtluse alla, kui seda viib läbi endine Ragn-Sellsi keskkonnajuht Raivo Markov.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Ivo Ojamäe nentis eile, et seadus nõuab, et keskkonnamõju hindav ekspert peab olema erapooletu. „Aga tõestada, et ta erapoolik on, oleks väga keeruline,” lisas Ojamäe. Küll kahtleb aga keskkonnamõju hindamise aruandes Tartu linn, kes tellis uue eksperdiarvamuse Hendrikson & Ko spetsialistidelt.
Ragn-Sellsi arendusjuhi Jüri Hioni sõnul on väide erapooletust keskkonnamõju hindamisest emotsionaalne ega vasta tegelikkusele. „Raivo Markov lahkus ettevõttest üle kahe aasta tagasi ja oma varasemate teadmiste poolest on ta hinnatud ekspert,” lisas Hion.
Ka Markov ise ütles, et ei näe oma tegevuses huvide konflikti, sest erapoolikus maksaks talle hindajalitsentsi ja tema toidulaud jääks seega tühjaks. „Ma usun, et minu printsipiaalsust teatakse,” lisas Markov.
Tartu abilinnapea Margus Hanson on Ragns-Sellsi tegevusest rääkides nördinud. „Nende asjaajamine on, viisakalt öeldes, küsitav ja ebasoliidne,” rääkis Hanson. Nimelt ostis prügifirma 3,5 hektari suuruse krundi omal ajal lubadusega, et ei hakka seal käitlema jäätmeid, vaid hoiab seal sõidukeid ja võib-olla tegeleb eelsorditud jäätmete järelsortimisega. Aasta eest sisenesid prügifirma esindajad aga Tartu linnavalitsusse ja palusid väljastada vajalikud load, et hakata krundil olmejäätmeid sortima.
Linnavalitsus plaaniga ei nõustunud, sest 20 000 tonni olmejäätmete käitlemine Tartu südalinna lähedal võib põhjustada ebameeldivat haisu, on ebaesteetiline ja vähendab piirkonna atraktiivsust uute investorite silmis. Tagatipuks näitab kinnisvarahindamine, et koos prügijaama kerkimisega väheneb ümberkaudsete kinnistute väärtus kümme protsenti. Linn nõudis keskkonnamõju hindamise läbiviimist, mis nüüd on osutunud positiivseks.
Praegu tuleb korraga viis-kuus tonni prügi Tartus kokku kogunud prügifirma autodel võtta suund Jõgevamaale Torma prügilasse. Iga päev kulub prügifirmal selleks 755 liitrit kütust, mis tähendab ettevõttele päevas 30 000-kroonist kulu.
Prügifirma: Tartu haisu ja lägasse ei mattu
•• Ragn-Sellsi arendusjuhi Jüri Hioni arvates on tartlased ja Tartu linnavalitsus võtnud etteruttavalt liiga sõjaka seisukoha.
„Ma soovitan kõigile tartlastele: tulge külastage meie samalaadset sorteerimisjaama Tallinnas Suur-Sõjamäel ja te saate veenduda, et see tegevus on mõistlik ja mingeid probleeme kaasa ei too,” lisas Hion.
•• Tartusse kavandatav jäätmejaam oleks erinevalt Tallinna omast ka kinnine ja kogu tegevus toimuks asfaldiga kaetud platsil, mille peale ehitatakse PVC-st telk. Seega oleks välistatud prügi lendlemine ja reostuse sattumine pinnasesse.
•• Pealegi võidaksid Tartu elanikud prügijaama rajamisest rahaliselt, sest Hioni sõnul saaks ettevõte pakkuda odavamat prügivedu.
•• Kokkuvõtvalt arvas Hion, et ettevõte ei ole käitunud ebaõiglaselt ei Tartu linna ega ümberkaudsete ettevõtete suhtes, sest aasta eest pakkus Ragn-Sells Tartule, et nad loobuvad jäätmejaama rajamisest, kui linn ostab 16,6 miljoni krooniga ehk ostuhinnaga krundi tagasi. Linn keeldus rahapuudusel tehingust.
Vastu nii elanikud kui ka ettevõtted
•• Keskkonnamõju hindamise käigus on prügijaamale vastuseisu kirjalikult avaldanud ka peaaegu kogu Tähtvere küla.
•• Avaliku tähelepanu kartuses nime mitte avaldada soovinud külaelanik ütles, et tema kodust jääb rajatav sortimisjaam 600 meetri kaugusele ning ainuüksi mõte sellest võtab meele morniks. Peamiselt teeb külarahvale muret võimalik hais ja prügijaamast lendlema hakkav prügi.
•• Tähtvere külast prügijaamale veelgi lähemale jäävad maaülikooli loomakliinik ja endine peahoone. Maaülikooli esindajad eesotsas rektor Mait Klaasseniga on varem samuti avaldanud arvamust, et prügijaam nende naabriks ei sobi.
•• Ka on prügijaama rajamise vastu Tartu Veevärk, kelle juhataja Toomas Kapp on väitnud, et tööstusparki reoveesüsteeme rajades pole arvestatud sellega, et prügikäitlusega tekkiv reovesi võib sattuda kanalisatsiooni.
•• Raivo Markov ütles, et hindamise käigus ei ilmnenud ühtegi negatiivset keskkonnamõju, mis ületaks krundi piire.
