Tartu kriis ja lõbumajad
Eks see ole ammu teada, et noored inimesed on nagu haned, muudkui käi neil vitsaga sabas. Kui mina väike olin, siis minul käidi ka. Isal-emal muidugi aega polnud, nemad olid talutööga ametis, aga vanaisal polnud kuhugi kiiret, tema muudkui siis käis ja karjatas mind. Nii kui ma pahandust tahtsin teha, nii tõmbas vitsaga mööda sääri.
Nüüd olen ma ise vanaisa eas ja pean muudkui eesti poliitikuid utsitama, muidu keedavad need sellise pudru kokku, et hoia ja keela! Nagu see Tõnis Palts. Oli tal tarvis tartlasi torkida! Ma mäletan hästi, kuidas 1920. aastal sai suure surmaga Tartu rahu sõlmitud, kõik hingasid kergendatult, et uhh, nüüd on sõda ometi läbi! Tehti maha, et Tartu saab endale ülikooli ja jõe. Eks kahju oli muidugi Härjapea jõge Tallinnast ära viia, aga mis teha, rahuleping oli seda väärt. Ja pikki aastaid elasid tartlased vaikselt ega tülitanud kedagi. Nüüd siis Palts ärritas nad jälle üles! Jumal hoidku, kuidas võib nii ettevaatamatu olla! Magavat draakonit ei tohi üles ajada!
Käisin Tõnise juures ja riidlesin päris kõvasti. Ütlesin, et kas ta üldse kujutab endale ette, millisesse ohtu ta seab Tallinna linna ja ka iseenda. Tartu käsilasi on ju kõik kohad täis. Näiteks hambaarstid – need on viimane kui üks Tartu ülikoolis õppinud. Rääkisin Paltsile et - vaata, hakkab sul näiteks hammas valutama, lähed tohtri juurde, aga see on Tartus välja koolitatud ja puurib sind kättemaksuks nii kaua, kuni puur kuklast välja tuleb!
Palts ehmus muidugi ära ja lubas vabandust paluda. Oleks see nii lihtne! Tartlased on uhke tõug, neid niisama kergesti maha ei rahusta. Ütlesin Paltsile, et tema ainus võimalus on minna Tartusse paljajalu, seljas vana kartulikott ja langeda põlvili rektor Aaviksoo jalge ette. Siis ehk õnnestub sõda ära hoida. Palts nuttis ja ütles, et teeb kõik, mis tarvis, peaasi, kui õnnestub oma elu päästa.
Teine inetu asi, mis mulle sugugi ei meeldi, on see, kuidas kiusatakse Ando Keskküla. No mis sellest siis nüüd on, et inimene käis bordellis! Kas siis lõbumajad ei asugi Eesti Vabariigi territooriumil? Miks kodanik seal käia ei või? Vanasti ei lubanud tiblad inimesi mere äärde, vedasid rannaliivale okastraati, nüüd siis tahetakse lõbumajad keelutsooniks kuulutada või? Mina sellega ei lepi! Eesti Vabariigi kodanik peab saama omas riigis vabalt ringi liikuda! Mina näiteks käin julgelt igal pool, ka lõbumajadest astun vahel läbi, istun seal natuke aega, puhkan jalgu ja vestlen tüdrukutega. Ning nemad on ka väga rõõmsad, ütlevad, et nii tore on peale lollide soomlaste ja totakate inglise poissmeeste kohtuda ka ühe tõelise vana kooli dentelmeniga, kellega saab rääkida poliitikast ja ajaloost. Seepärast ärme eralda endast väikesaari ning lõbumajasid, ka seal elavad inimesed! See ongi regionaalpoliitika.
