Tartu lähedalt leiti ühishaud ligi 7000 aasta vanuste luustikega

 (1)
Tartu lähedalt leiti ühishaud ligi 7000 aasta vanuste luustikega
Tegu on ühtede vanimate märkidega asustusest Eesti alal: kümme meest, kelle luustikud Veibri külast välja tulid, elasid tõenäoliselt rohkem kui 7000 aastat tagasi.Leonid Nikolajev

Kümne luustikuga kivi­aegne haud on Euroo­pas ainulaadne ja kuulub Eestis vanimate hulka.

Tartu külje all Veibri külas tuli arheoloogiliste kaevamiste käigus välja ilmselt vanim ühishaud Eestis. Kokku leiti umbes pooleteise meetri sügavuselt kümme skeletti, mis esialgsetel andmetel kuulusid kõik täies elujõus meesterahvastele.

„Kui ma vaatan teisi Eesti kiviaegseid matuseid, küll mõnevõrra hilisemaid, siis sellist hulka inimesi ühte hauda üldjuhul ei ole maetud,” märkis kaevamistöid juhtinud Tartu ülikooli arheoloogiadoktorant Mari Lõhmus.

Tema sõnutsi võisid kaheksa meest olla matmise ajal umbes 40-aastased, kaks neist aga nooremad, 20-aastased. „See on asi, mis teeb tõlgenduse põnevaks ja annab mõtteainet,” märkis Lõhmus. „Kui need oleks naised ja lapsed, võiks ju mõelda mingisugusele haiguspuhangule. Nemad on ikkagi nõrgemad ja altimad haigestuma mingisugustesse epideemilistesse haigustesse.”

Võimalik, et mehed surid talvisel ajal, mil oli raske hauda kaevata ning matustega oodati kevadeni. „Siis tekib ikkagi küsimus, kuidas on ühe talvega ära surnud kümme meest,” nentis Lõhmus ja lisas, et ei välista ka sõjategevust.

Meeste luud purustatud

Lõhmuse sõnul on meestele surma toonud vigastusi skelettidelt keeruline tuvastada, sest vanad haprad luud on viimase sajandi lebanud kartulipõllu all. Hauale kuhjunud pinnase raskuse ja põllust lugematu arv kordi üle sõitnud traktorite tõttu on aga luustikud purustatud.

Lõhmus leidis koos kursuseõega Veibri külast 2006. aastal nelja inimese luustikud, radiosüsiniku meetodi abil tuvastati nende vanuseks umbes 7200 aastat. See tähendab ühtlasi, et tegemist on vanima matusega Eestis. „Ma arvan, et see matus, mida ma täna kaevan, võiks olla sama vana,” märkis Lõhmus. „Siin ilmselt on mingisugused lõtkud, sajandeid võib ju vahet olla, aga see selgub siis, kui saame radiosüsiniku dateeringu vastused.”

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Aivar Kriiska sõnul on välja kaevatud mitmikmatus haruldane nii Läänemere ümbruses, Ida-, Põhja- kui ka Kesk-Euroopas. „Tegemist äärmiselt olulise leiuga,” märkis Kriiska. „Kiviaegsete matustega ei ole priisata kusagil maailmas.”

„Üks lähemaid ja vingemaid meso- ja neoliitilisi kalmistuid on Zvejnieki Lätis,” lisas Lõhmus. „Esimeste kaevamiste põhjal oli seal ühes hauas kõige enam kuus inimest. Vasteid Veibris avatud hauale on ka Saksamaalt Talheimist, kus ühes hauas on surnuid üle kolmekümne.”

Samuti nagu neli aastat tagasi leitud haua puhul, ei olnud ka seekord surnutele hauda ühtegi eset kaasa pandud – peale skelettide on seni leitud vaid väike tulekivikild. Säilinud ei ole ka ühtegi rõivatükki, sest nahk ja tekstiil nii kaua vastu ei pea.

Haua vanusele viitab Lõhmuse ja kaevamistel osaleva antropoloogi Martin Malve sõnul ka luude robustsus. „Nii võimsaid lihasekinnituskohti ja selliseid luid ei ole hilisemal ajal,” ütles Lõhmus.

Esialgu lähevad skeletid Taru ülikooli arheoloogia õppetooli luuhoidlasse, kus algab nende põhjalikum uurimine. Kuna koljudel on hambad hästi säilinud, tehakse neile DNA-proov, mis peaks näitama, kas mehed olid omavahel sugulased, milline oli nende toitumine ja milliseid haigusi nad põdesid.

Kas leidu ka mõnes muuseumis edaspidi näha saab, on veel vara öelda. Kümme luustikku on nii haprad, et neid tervikuna eksponeerida oleks keeruline. „See on ikka paras peavalu, et selgroolülid korralikult ja tervelt kätte saada,” naeris Lõhmus.

Veibri küla muld peidab teisigi kiviaegseid haudu

•• Esimesed inimluud tulid Veibri küla heinamaal pinnase alt nähtavale juba 2003. aastal. Kolm aastat hiljem otsustasid kiviaja uurimisele spetsialiseerunud arheoloogid Mari Lõhmus ja Kristiina Johanson koos muinsuskaitseametiga, et tuleb teha päästekaevamised.

•• „Kui need luud on siin seitse tuhat aastat maa all olnud ja nad on ühes keskkonnas, siis nendega suurt midagi ei juhtu. See lagunemisprotsess on suhteliselt aeglane. Surma- ja matmisjärgselt toimunud kiiremad lagunemisprotsessid on lõppenud, aga kui ta [pinnases] juba on, siis need tingimused juba muutuvadki säilitavaks,” rääkis Lõhmus. „Aga nii kui nad õhku hakkavad saama, algab kiire lagunemine.”

Loe veel

•• Toona arvasid Lõhmus ja Johanson, et kaevavad välja ühe inimese haua ja sellega piirduvad. Kui nad haua olid avanud, leidsid nad sealt hoopis ühe täiskasvanu ja kolm last. Erinevalt kammkeraamika kultuuri aegsetest matustest polnud selles hauas vibusid, nooli ega muid hauapanuseid. Radiosüsiniku meetodi abil määrati luud 7200 aastat vanaks. See tähendab, et tegemist on seni leitutest kõige vanema matusega Eestis.

•• Kiviaegsed leiud võib jagada kolmeks: asulakohad, matusepaigad ja juhuleiud. Eesti vanimaks asulakohaks on Pulli Pärnumaal, mille vanuseks arvatakse olevat ligi 11  000 aastat.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare