Tartu linnas elavad koprad
"Postimees kirjutas, et üks kobras elas koguni ülikooli keldris, aga ta oli sinna lihtsalt kukkunud migratsiooni käigus. Loomad satuvad rännakutega õnnetustesse olukordadesse," rääkis Laanetu MEGAle.
Ta nimetas kobraste ajutiste pesitsuspaikadena linna ujula piirkonda, Kvissentali rajooni ja vana konservivabriku tiike, Ihaste luhta ja Aardla kanalit. Ta sõnas, et inimesed on näinud kobrast ka bussijaama lähedal Emajõe kaldal pajuvõsas. Seitsme meetri laiune tugev kopratamm paistab linna ujulast peaaegu kätte, kirjutas ka Postimees. Koprad on rajanud oma urud hooldamata maaparandussüsteemi, keset pajuvõsa, mida nad meelsasti toiduks tarvitavad.
Puid on koprad langetanud ka Emajõe äärde viivalt remmelgaalleelt. Võib olla vaid aja küsimus, millal nende hambad jõuavad dendropargi võõrpuuliikideni, mis kasvavad tammist kolme kiviviske kaugusel.
Kopratamm paikneb Emajõe-äärse populaarse suusa- ja matkaraja ääres.
Paariaastastel noortel kobrastel on praegu oma esimese isikliku pesa otsimise aeg, seetõttu liiguvad nad palju ringi. "Pojad pekstakse pesast minema, kui nad on kaheaastased, siis nad hakkavad otsima vaba territooriumi. Muidu näritakse tagumik lõhki," sõnas Laanetu.
Ta rääkis, et kobrastele sobib elamiseks veekogude kaldapealsed, kus kasvab haab või paju. Üks isend võib elada iga kahe kilomeetri tagant.
Eestis elutsevast ligi 10 000 koprast asub enamik Ida- ja Kesk-Eestis. Tartumaal elab umbes 1000 isendit.
Nikolai Laanetu, ei oska teadlased praegu öelda, kas miski häirib neid loomi või on kopra arvukus nõnda kasvanud, et neil läheb elamine kitsaks.
Tänavu veebruaris uitas kesklinnas, Atlantise ööklubi lähedal jõejääl ka üks saarmas. Emajõe kallastel Tartu lähedal või linnas elab veel minke, vesirotte ja tuhkruid, lisas Postimees.
