Tartu muslimid saavad palveruumideks raha kogukonnalt ja Soomest

Kapot teeb ärevaks, et Tartu muslimite palveruumide avamiseks tuli initsiatiiv ja rahastus välismaalt.

Tartus elavatel muslimitel ei ole kohta, kus ühispalvusteks koguneda – palveruumid on varem kaks korda paljude probleemide, sh kogukonna tegevuse vaibumise tõttu suletud. Praegu üritatakse palveruume Tartus taasavada. Kapo on hoidnud end Tartu muslimite olukorraga kursis ja kirjutas sellest plaanist ka üleeile ilmunud aastaraamatus. Ärevaks tegeva asjaoluna kirjeldatakse, kuidas palveruumide avamiseks tuli initsiatiiv ja osa rahastust välismaalt.

Kõik Tartu muslimid ei ole kapo kirjeldusega nõus. Uute ruumide otsimisega tegelev, Saudi Araabias islami õigusteadust õppiv ja suviti Tartus elav Rauno Ruus rõhutas, et mõte palveruumid avada tuli Eesti muslimitelt, aga rahastusabi saadi ka väljastpoolt. „Meie põhimõte on alati püüda leida oma projektide jaoks vajalikud ressursid meie endi kogukonnast. Ideaalis oleksime kõikides oma tegevustes välisest rahalisest toetusest täiesti sõltumatud, aga meie üsna väikse arvu tõttu ei ole see alati võimalik,” sõnas ta ja kinnitas, et nad tahtsid ka Tartu palveruumide kulust võimalikult suure osa endi jõududega katta. Kuna see ei olnud võimalik, püüdsid nad osa raha saada Soome muslimikogukonnalt. Üksnes oma vahenditega ei saada hakkama seetõttu, et kogukonnast on pea pooled tudengid ja välisõppejõud, kes on Tartus lühiajaliselt. See ei anna kindlust, et palveruumide üüri suudetakse korralikult tasuda.