Tartu ülikool hellitab ühinemisplaane

Rektor Alar Karis loo­dab ülikoolide lõimi­misest kõrghariduse kvaliteedi tõusu.

Viimati käis Tartu ülikooli rektor Alar Karis Tartu ülikooli ja maaülikooli liitmise idee välja kaks aastat tagasi uue õppeaasta alguses. Nüüd tegi ta ettepaneku kutsuda kokku komisjon, kes analüüsiks haridusasutuste liitumisvõimalusi.

Kuigi kahe kõrgkooli koostööst on räägitud juba aastaid, jääb Karise sõnul koostöö pinnapealseks, kui on hirm, et see viib ühinemiseni. „Kui see hirm maha võtta, siis saab sellele teemale läheneda,” selgitas Karis.

Tunneb mõlemat

„Kuna ma olen olnud ka maa­ülikooli rektor, siis tunnen mõlemat ülikooli suhteliselt hästi ja näen potentsiaali, mis on kasutamata,” põhjendas rektor, miks ta on veendunud, et kahe ülikooli sisuline integratsioon tõstaks õpetuse kvaliteeti.

Koostöös näeb Karis lahendust õppejõudude nappusele ja taristu ühiskasutamine aitaks kulusid kokku hoida. Koolidel poleks tarvidust ehitada eraldi uusi hooneid, vaid tuleks leida võimalus neid koos kasutada.

Samuti aitaks koostöö tõsta õpetavate erialade kvaliteeti ja vähendaks erialade dubleerimist. „Tartu ülikool alustas aasta tagasi selget ülevaate koostamist õppekavade dubleerimise osas,” ütles Karis. Ta tõstatas küsimuse, kas on mõistlik, et ka ühe ja sama kõrgkooli piires on aineid, mida õpetatakse mitmes eri teaduskonnas. Pigem tuleks õppejõudude töökoormust vähendada, pannes nad lugema koos sama ainet ja luues neile võimaluse tegelda rohkem teadusega.

Esialgu kahe ülikooli kindlast liitumisest rääkida ei saa.

„Liitumine kindlasti ei toi­mu tuleval aastal. Küsimus ei ole ajas. Kui paneme selge eesmärgi kaks struktuuri kokku viia, siis sõltub selle täitumine sellest, kui kiiresti me suudame seda teha,” selgitas ta. „Ma usun südamest, et see juhtub siiski kunagi. Niikuinii on küsimus, kas me juhime ise seda protsessi või on ühel hetkel olukord nii lootusetu, et oleme sundvaliku ees,” lisas Karis.

Millal võiks kokku tulla komisjon, kelle ülesanne oleks liitumisvõimalusi analüüsida ning välja töötada kahe ülikooli õppe- ja teadustöö integreerimise kava, ei ole veel selge.

„Kevadel ilmselt enam ei jõua, kuid sügisel võiks seda teemat hakata arutama küll,” arvas Karis.

Liitmine on kasutu

Maaülikooli rektor Mait Klaassen ei ole kahe ülikooli liitumise suhtes nii rõõmsalt meelestatud.

„Ülikoolide füüsiline liitmine ei anna täna midagi. Kahe kõrgkooli liitumisvõimaluste analüüsimise komisjoni kokkukutsumisest on ilmselgelt vara rääkida, kui ei ole korrastatud kõrgharidusmaastiku juba täna teadaolevaid kitsaskohti,” selgitas ta. Ka on maaülikoolil oma väga kindel nišš, kus teadlased ja õppejõud on tunnustatud tegijad ning oma ala asjatundjad loodussäästliku mõtteviisi ja maaelu targa ja tasakaalustatud arendamise edendajatena.

„Pigem on esmatähtis tihendada koostööd ülikoolide vahel, et vältida õppekavade dubleerimist, sest ei ole mõistlik õpetada eri kõrgkoolides suuresti kattuvate õppekavade alusel tööturule sarnase väljaõppega spetsialiste,” sõnas Klaassen. Tema kinnitusel tuleb õppekavade dubleerimise vältimiseks üle vaadata, kuidas koostööd veelgi tihendada.

„Tartu ülikooli, tehnikaülikooli ja maaülikooli vahel on juba sõlmitud koostööleping ning moodustatud töökomisjonid kõikides põhitegevuse valdkondades. Selle eesmärk on ülikoolidevahelise sünergia loomine, millest võidavad kõik. Nii kasutataks optimaalselt õppe- ja teaduspotentsiaali,” ütles Klaassen.

Selles, et kõrgkoolide koostöö tõstaks õpetuse kvaliteeti, Klaassen veendunud ei ole. Tema sõnul oleks kahe kõrgkooli koostöö ja liitumise ettepanekul palju rohkem särtsu, kui see looks eelduse kvalitatiivseks hüppeks õppe- ja teadustegevuses.

„Viimaste aastate massiülikooli fenomen näitab üliõpilaste suuremat võõrandumist õppeprotsessist, õppeaja pikenemist ja oma-ülikooli-tunde hägustumist just suurtes ülikoolides,” viitas Klaassen kõrgkoolide liitumise pahupoolele.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva kinnitusel saab ministeerium ülikoolide koostöösoovi ainult tervitada.

„Kui ülikoolid otsustavad koostöö edendamiseks moodustada komisjoni ja paluvad sinna nimetada ka esindaja haridus- ja teadusministeeriumist, siis ministeerium kindlasti teeb seda,” lubas ta. 

Kaks kanget

Tartu ülikool

Üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole

•• Üheksa teaduskonda ja viis kolledžit

•• 70 bakalaureuseõppe, 80 magistriõppe ja 35 doktoriõppe õppekava

••  Üle 18 000 üliõpilase, välistudengeid üle 670

••  Möödunud aastal kaitsti 109 doktoritööd, üle poole kõigist Eestis kaitstud doktoritöödest.

•• Töötajaid 3500, kellest akadeemilist personali 1700, neist 180 professorit

Eesti maaülikool

Kannab praegust nime 2005. aastast.

••  Viis instituuti, üks kolledž ja kaks teaduskeskust

••  Õppe- ja teadustöö hõlmab viit suuremat valdkonda: põllumajandus ja maamajanduse öko­noomika, metsandus, kesk­kon­na­teadus ja rakendusbioloogia, veterinaarmeditsiin ja toidu­tea­dus, tehnika- ja inseneriteadus.

•• Ülikoolis õpib ligi 5000 tuden­git ja töötab ligi tuhat inimest.