Tartu ülikool otsustab reedel Türi kolledži uste sulgemise

Kohtumistest, abipalvetest ja miitingust hoolimata ülikool meelt ei muutnud.

„Türi vaim on tugevam kui Tartu võim,” kuulutas eile Tartu ülikooli ees lörtsis ja miinuskraade paisutavas tuules lehviv loosung. „Tahan õppida Türil,” lisas vahele mõnevõrra väiksem plakat. „Türil me ei pea karjuma, et meid kuulda oleks,” sosistas kõige tagasihoidlikum plakatike.

Ilmselt viimase plakati autor ei teadnud Tartusse saabudes, kui õigus tal on, sest Türi kolled­ži tudengite viimane katse Tartu ülikooli rektoraadi meelt muuta hääbus kiirelt. Veelgi enam, prorektor Martin Halliku sõnul otsustab reedel kogunev ülikooli nõukogu, et järgmisest õppeaastast Türi kolledžis keskkonnaharidust ei anta.

Septembri lõpus veel eelmise prorektori Birute Klaasi avaldatud kolledži sulgemise plaanile on vastu seisnud kolledži enda juhtkond, üliõpilased, kohalik omavalitsus ja Järvamaalt valitud poliitikud ning peetud ümarlaudu, kuid ülikool pole suurema ja tugevama voliga alla andnud.

„Seni on rektoraat väga selgelt oma joont hoidnud ja ükski pöördumine, ei omavalitsuste ega poliitikute omad, pole pannud neid meelt muutma,” sõnas Türi kolledži direktor Timo Kikas. „Ka meie argumendid pole rektoraati mõjutanud.”

Eile kolledži säilimist nõudnud miitingule saabunud kolmanda ja ühtlasi viimase kursuse tudengi Ats Tarto sõnul häirib teda just sama mentaliteet, et kolledži sulgemise otsus tehti ilma kolledži juhte ja tudengeid ära kuulamata. Koos Tartoga oli plakatite taha kogunenud veel mõnikümmend tudengit, ent nende sanktsioneeritud ja seaduslik meeleavaldus sai kiire lõpu prorektor Halliku kavala nükke järel, mis oleks au teinud isegi idanaabrite loovale suhtumisele miitingute lõpetamisse. „Tulge parem hoonesse sisse, mis me siin külmas arutame,” viskas tudengite ette astunud Hallik välja püünise.

Tudengid vaatasid üksteisele otsa, kehitasid õlgu ja võtsid Halliku pakkumise vastu. „Võtke plakatid ka kaasa,” soovitas Hallik veel.

Türilt saabunud meeleavaldajad kogunesidki koos Hallikuga soojadesse ülikooli ruumidesse, kui korraga said aru, et meeleavaldus oleks olnud kindlasti edukam ja sõnum jõudnud suurema hulga inimesteni, kui oleks jäädud õue. Ent Halliku osavasse lõksu jäänuna oli tagasipöördumiseks juba hilja.

Tartus elu kallim

Türi üliõpilaste kõige suurem mure on majanduslik olukord, sest mõistagi nõuaks Tartusse õppima minemine tunduvalt suuremat väljaminekut – kallimad ühiselamutoad, meelelahutus, kas või toit. Üliõpilas­esindusse kuuluva Türi kolledži tudengi Krista Tomsoni sõnul leiab kolledži praeguste õppurite seast väga palju noori, kes Tartusse suunduda ei plaani. „Mina olen kuulnud kümmekonnast esmakursuslasest, teisel kursusel on suurem osa sõnades mõista andnud ning ka kolmandal kursusel on palju, kes sooviksid jääda magistrisse Türile,” sõnas Tomson. „Mina ei oska teiste eest rääkida, aga minu jaoks on oluline nii majanduslik pool kui ka see, et Türi on rahulik linn, kus ma saan keskenduda sellele, milleks ma siia tulin, ehk õppimisele.”

Tartu ülikooli üliõpilasesinduse esimees Alo Lõoke ütles, et tema arvates võiks ülikool tagada kõigile Türilt Tartusse õppima suundujatele ühiselamukoha, maksta sõidutoetust ja vajaduse korral ka kehva majanduslikku olukorda leevendavat toetust. Ent Tomson ei taha uskuda, et ülikool hakkab tõesti selliseid tingimusi pakkuma. „Kindlasti oleks sellest abi, seda ma ei kahtle, aga see, et me seda saame, on minu silmis väga väikse tõenäosusega, sest isegi rektor ei ole selles kindel,” sõnas ta.

Halliku sõnul pole ülikoolil küll plaanis kõigi ligi 136 Türi tudengiga intervjuud teha, kuid majandusliku olukorra väljaselgitamisega tuleb tegeleda.

Türi vallavalitsus pöördus kolledži allesjäämiseks nii haridus- kui ka regionaalministri poole, kuid kumbki minister ei plaani kolledžile appi tulla. Mõlemad leidsid, et ülikooli struktuuriüksuste tegevus on ülikooli enda pädevuses. Ülikool on omakorda pidanud kesiseks kolledži võimet pakkuda kõrgharidust piisavalt kõrgel tasemel.

Ehkki Türi vallavalitsuse põhiline mure on kolledži kadumisega kaasnev ääremaastumine, mis peaks olema hingel ka regionaalminister Siim Kiisleril, tunnistab ka Kiisler enda käte lühidust. „Olen seisukohal, et kõrghariduse pakkumine väljaspool Tallinna ja Tartut on tugevate regionaalsete keskuste tekkeks vajalik ning seega omab regionaalpoliitilist mõju,” ütles Kiisler. Ent ta lisas kohe: „Arusaadavalt ei saa aga regionaalminister sekkuda ühe avalik-õigusliku juriidilise isiku struktuuri korraldamisse.”

Hallik: õppejõude on liiga vähe

•• Õppeprorektor Martin Halliku sõnul võeti Türi kolledži sulgemine kavva õppejõudude ja tudengite väikse arvu tõttu. „See pole piisav kriitiline hulk vastava akadeemilise keskkonna loomiseks ja kannatavad selle all just tudengid, kelle valikuvõimalused on Türil oluliselt väiksemad,” ütles Hallik. „Kolledži ainus õppekava dubleerib osaliselt loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppetööd ja selline ressursside kasutamine pole ülikoolile lihtsalt jätkusuutlik.”

•• Hallik lisas, et alates 2011. aasta sügisest viiakse keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekava plaani kohaselt üle Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonda.

•• „Õppekava ületoomise otsustab ülikooli nõukogu ja praeguseks on kõik dekaanid sellele juba heakskiidu andnud, seega võib arvata, et lõplik otsus tehakse sel reedel nõukogu istungil,” lisas prorektor.