Tartu ülikooli aulas toimus 375. aastapäeva aktus
Rootsi kuninganna Silvia, Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip saabusid aktusele. Kõlab Eesti hümn.
Aktuse avakõnega esineb rektor Alar Karis. Rektor tõi oma kõnes välja selle, et kuigi Tartu ülikool võib oma kõrge vanuse üle uhke olla, pole kõrghariduse korraldamises mingi saladus, et niinimetatud vanad ülikoolid arenevad teistsuguse kiirusega kui uued.
"Ja eri kiiruste vahe võib tekitada kiusatust ka vanadel tuurid üles võtta ja sellega kaasa minna. Kui võrrelda ülikooli inimesega, siis vananevad inimesed kipuvad elama mälestustes, noor tahab elada ettepoole. Aga ettepoole peab vaatama ka vana," rääkis Karis.
Rektori hinnangul on ülikool teinud õieti, et on kaasajastanud oma õpikeskkonna ja ka õpetuse sisu.
Pärast rektori kõnet esines Tema Majesteet Rootsi kuninganna Silvia. Tema Majesteet avaldas heameelt, et sai 15 aastat tagasi külastada iseseisvat Eestit. Eriti jäi talle meelde Tartu soojus ja sõbralikkus, kus tuhanded inimesed olid vaatamata külmale ilmale tulnud Gustav Adolfi kuju avamisele. Ta märkis, et just Tartu ülikool on Eesti ja Rootsi heade suhete sümboliks, kuna see kool mängis olulist rolli ka Rootsi kultuuri kujunemisel. Kuninganna avaldas lootust, et Rootsi ja Eesti kultuurikontaktid ja sõbralik läbisaamine jätkuvad ka tulevikus.
Sellele järgnes Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne, kes rõhutas, et ilma Tartu ülikoolita poleks saanud 1918. aastal sündida ka Eesti vabariiki. Presidendi sõnul poleks me ilma ülikoolita saanud kultuurrahvaks ja meil poleks olnud tarku inimesi, kes suutsid iseseisva riigi luua.
President võrdles Tartu ülikooli akadeemilist haridust rakendusliku kõrgharidusega. Ta tõi välja selle, et erialad nagu ärijuhtimine ja haldusjuhtimine on küll olulised ja neid saab universitases ka õpetada, kuid ilma loodusteaduste, filosoofia ja kaunite kunstideta õiges tasakaalus ei ole inimene täiuslik. Seetõttu peaks ülikool ikkagi põhiliselt jätkama laiapõhjalise hariduse andmist.
"Selleks, et demokraatlik riik õitseks, peame olema kindlad, et ülikool oma kasvandikke selleks hariks. Seda saame omakorda kindlustada vaid meie ise – õppejõud, valitsus ja üliõpilased," lisas Ilves.
Muusikalise vahepala järel peab aulaloengu teemal „Universitas Tartuensis 400“ TÜ biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav. Professor rääkis ülikooli ajaloost ja rasketest aegadest nõukogude ajal ning vabariigi algusaastatel, kus nappis raha, et teaduse tegemist toetada.
"Meil on tegelikkuses unikaalne ajalooline võimalus viia Tartu ülikool sellistele tasemele teaduses, kuhu meie eelkäijad lihtsalt ei saanud seda viia. Selle oluliseks põhjuseks on fakt, et Eesti on osa vabast maailmast! Meie ees on avatud kõik võimalused muutuda tõeliselt rahvusvaheliseks ülikooliks, mis panustab mitte ainult Eesti rahva tegemistesse õpetamise, teaduse või ühiskonna teenimise kaudu, vaid omab kõiki võimalusi teha oluline kontributsioon kogu maailma teadusesse," rääkis Ustav.
Professor kutsus selleks kõiki üles kujundama ülikool selliseks kohaks, mis soodustaks erineva rahvusliku päritoluga inimeste õppimist - olgu ta eestlane, tatarlane, venelane, hiinlane, soomlane, rootslane või kes iganes. Siin tõi ta eeskujuks USA, kes on loonud head tingimused maailma ajupotentsiaali kasutamiseks oma riigi ja rahva arenguks.
"Ma kuulen hirmunud hõikeid – mis saab eesti keelest ja rahvusülikoolist. See jääb alles ja kestab igavesti, seniks kuni kestab eesti rahvas," lisas Ustav.
Aktusel esinesid veel Euroopa Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht, Turu ülikooli rektor Keijo Virtanen.
Engelbrecht ei tahtnud oma kõnes süveneda TÜ ajalukku, vaid rääkida ülikoolist tänases päevas ja tulevikus. Ta sõnas, et teadmiste kvaliteet ei tohi saada varjutatud lühiajalisest poliitikast, mida poliitikud tihti ajavad, ega ka ametnike kohati rabedatest arvamustest ning statistiliste andmete ületähtsustamisest. Ta lisas, et Tartu ülikool on teinud noorte teadlaste tunnustamisel ja talentide avastamisel head tööd.
Turu ülikooli rektori õnnitles TÜ-d kõikide partnerülikoolide nimel ja rääkis kahe ülikooli lähedasest ning sarnasest ajaloost. Turu ülikooli asutas 1640. aastal - vaid kaheksa aastat peale Tartu ülikooli asutamist - Rootsi kuninganna Christina. Samuti tõi ta välja selle, et Tartu ülikool avati esimese eestikeelse ülikoolina aasta enne seda, kui Turu ülikool esimese soomekeelse kõrgharidusasutusena 1920. aastal. "Seega on koostöö kahe ülikooli vahel rohkem kui loomulik," lisas Virtanen.
Aktuse lõpetasid Tartu linnapea Urmas Kruuse ja TÜ ajaloo eriala esimese aasta doktorandi Kaarel Vanamöldri kõned.
Tartu linnapea ütles, et on uhke selle üle, et alma mater rajati just Emajõe kaldale ja ülikool seisab siin väärikalt, suunates Eesti haritlasi põlvkondade vältel. Ta nõustus eeskõnelejatega, et Rootsi kuningas Gustav Adolf pani ülikooli rajamisega aluse Eesti kultuuri kõrgele arengule. "Ülikool on viinud Tartu teadusmaailma kaardistikule ja toonud siia ka multikultuurset õhustikku," lisas Kruuse.
"Tartu on otsingute, kuid mitte igavese rändamise koht. Tartu on olnud kodus kümnetele tuhandetele tudengitele, kes on toonud meie linna värskust ja nooruslikkuse vaimu," märkis Kruuse.
Linnapea arvas ka, et mitmed TÜ teadlased on väärt Nobeli preemiat ja avaldas lootust, et kunagi keegi nende hulgast selle ka saab.
Tudengeid esindanud ajaloo doktorand Kaarel Vanamölder rääkis oma kõnes igavese tudengi kujust, mis on Tartu ülikoolile omane. Vanamöldri arvates kannavad just need niiöelda igavesed tudengid Tartu ülikooli vaimsust, tunnevad pärimust ja neist räägitakse legende.
"Igavene üliõpilane ei pea alati veetma nii 20 semestrit ülikoolis vaid tänu akadeemilisele edenematusele. Vastupidi: ta võib olla ka väga andekas ja liiga põhjalik, nagu näiteks üliõpilane Sternberg, kellega kaude kohtub Nils Holgersson Selma Lagerlöfi teoses oma imelisel teekonnal läbi Rootsi," ütles Vanamölder.
