Rahanappusest tulenevalt on igal aastal järjest rohkem võetud üliõpilasi tasulistele kohtadele, nende õppemaksude arvel on ülikool saanud teha hädavajalikke investeeringuid.

Kehv doktoriõpe

Teise suurema probleemina tulid arengukonverentsil välja Tartu Ülikooli doktoriõppe kehvad tulemused. Kuigi Aaviksoo avaldas oma kõnes muret, et riik vähendab järgmisel aastal doktoriõppe tellimust veelgi, leidis haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, et probleem ei peitu mitte doktoriõppe riiklikus tellimuses, vaid selle liiga madalas tulemuslikkuses. Tänavune riiklik doktorantide tellimus on 250, tuleval aastal väheneb see 164-le.

Maimetsa sõnul ei soovi riik raha tuulde loopida, sest igal aastal lõpetab vaid 60-70 doktorit ja ülejäänud raha on seega tarbetult raisatud. Doktoriõppe madal tulemuslikkus on Maimetsa hinnangul põhjustatud nõrkadest juhendajatest. “Tartu Ülikoolis on hulk professoreid, kes pole eluski ühelegi doktorandile olnud juhendajaks. See on murettekitav,” märkis ta. Lahendusena pakkus minister välja rohkemate doktorantide saatmise välismaale.

Võistleb väliskoolidega

Peaminister Juhan Parts tõi ülikooli ühe veana välja liigse enesekesksuse, soovitades koolil rohkem arvesse võtta Eesti tööjõuturu nõudmisi. Lisaks tuleks tema sõnul parandada ülikooli rahvusvahelist konkurentsivõimet, sest tulevast aastast hakkab kool võitlema parimate keskkoolilõpetajate pärast, kes halva hariduskvaliteedi puhul võivad suunduda välisülikooli.

Parts: Tartu Ülikool jäägu rahvusülikooliks

“Esimesel mail astub Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja järk-järgult kaovad piirangud, mis meid seni on Euroopast eraldanud. See tähendab, et üha rohkem algatusvõimelisi ja andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid lähevad õppima välismaale. See tähendab, Tartu Ülikool hakkab juba mõne aasta pärast konkureerima Euroopa parimate ülikoolidega eesti parimate keskkoolilõpetajate pärast. See on juba ükskord olnud, aga teisel ajal ja teistmoodi. 1915. aastal õppis eesti üliõpilasi Petrogradi, Riia ja Moskva üli- ja kõrgkoolides kokku rohkem kui vene kolkaülikooliks mandunud Jurjevi ülikoolis. Andekamad, seiklusaltimad, ettevõtlikumad eesti akadeemilise pere liikmed läksid Venemaale, kus võimalused olid avaramad. Sama hakkab toimuma lähitulevikus lääne suunas. Tartu Ülikooli maailmatase on üks Eesti tuleviku, Eesti haritlaskonna tuleviku võtmeküsimusi. Tartu Ülikool on samas meie rahvusülikool ja seda ei tohi rahvusvahelistumise tuhinas ära unustada.”

Väljavõte peaminister Juhan Partsi kõnest Tartu Ülikooli arengukonverentsilt