Tartu vangla testis turvalisust
“Oktoobris peaks ehitaja objekti meile pidulikult üle andma ja siis saavad esimesed vangid sisse tulla,” ütles justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri kohusetäitja Peeter Näks Eesti Päevalehele. “15. novembril on pidulik avamine ja detsembriks peaks uus vangla täis olema.”
Näksi sõnul on Tartus asuv Baltimaade moodsaim vangla peaaegu valmis ja enamik personalist tööle võetud. “Nüüd näeme, mida ja kus tuleb täiendada. Kaks kuud on vigade avastamiseks paras aeg,” lisas Näks.
Valvurid sunniti põgenema. Eile harjutati uues vanglas mässu mahasurumist – kümnete kriminaalpolitsei juhtivtöötajate ja vanglaametnike silme all hakkasid õuele jalutama toodud “kinnipeetavad” mässama.
Paarkümmend vangi, kelle osas olid vanglatöötajad, sundisid neid valvanud üksikud valvurid aia taha põgenema ja võtsid jalutusterritooriumil võimu enda kätte.
Rahutuse mahasurumiseks tuli kohale paarkümmend kilpide, kiivrite, pumppüsside ja kumminuiadega varustatud meest vanglate relvastatud üksusest. Kokku on üksuses 80 liiget, kes töötavad eri vanglates.
Pärast üle mässajate peade tehtud hoiatuslaske kamandati vangid seina äärde ja mõni minut hiljem oli kogu ala puhastatud ja ohtlik olukord lahendatud. Toimunut kõrvalt jälginud keskkriminaalpolitsei eriüksuse K juht Lembit Kolk hindas vanglate eriüksuse tööd korralikuks. “Kõik sujus, mina ei näinud midagi sellist, mida neile ette heita saaks,” ütles Kolk.
Kolgi üksuse liikmeid ootas natuke aega hiljem ees vangla territooriumilt põgenevate vangide arreteerimine. Nimelt oli kaks kiiremat vangi jõudnud koos valvuritega aia taha joosta, kust nad põgenesid vangla välismüüri suunas. Kui nad sisenesid keelatud territooriumile, hakkas tööle signalisatsioon.
Võtsid pantvangi. Põgenejad jõudsid ronida üle aia ja võtta pantvangi pääsla ette pargitud autos istunud vanglatöötaja, kelle Opel Omegaga alustasid nad põgenemist. Mõnekümne meetri pärast blokeerisid vangide tee kaks eriüksuse sõiduautot, kust välja hüpanud automaaturid paukpadrunitega valanguid tulistades põgenejad arreteerisid.
Vanglate relvastatud üksuse juhi, Tallinna vangla direktori Toomas Malva sõnul esineb Eestis selliseid massirahutusi harva. Viimane tõsisem vastuhakk oli 1997. aastal Rummu vanglas. “Reeglina teame sellistest asjadest ette, sest vanglates töötab palju inimesi ja suurt vastuhakku on keeruline korraldada,” ütles ta.
