Tartus asuv maailma naba saab 200-aastaseks


Tartus asuv maailma naba saab  200-aastaseks
Neljapäeval tõsteti tähetorni omale kohale tagasi Zeissi teleskoobi toru.Leonid Nikolajev

Kevadest avab vana kuulsusrikas tähetorn uksed kodu- ja välismaistele huvilistele.

Tuleval kolmapäeval möödub 200 aastast päevast, mil ehitaja andis toonasele Tartu ülikooli rektorile üle Toomemäel asuva tähetorni võtmed. Sel kolmapäeval juhtub see taas: ülikooli rektor saab enda kätte restaureeritud tähetorni võtme.

Tartu tähetorni võib ilma igasuguste mööndusteta pidada maailma nabaks. Seda seepärast, et siin töötanud Eesti astronoomid on teinud vähemalt kolm väga olulist teadusavastust. Esiteks on Tartu observatooriumis suudetud määrata esimesena maailma täheteaduse ajaloos tähe kaugus päikesesüsteemist. Teiseks määrati esimesena Andromeeda udukogu kaugus, mis tõestas, et galaktikad paiknevad ka väljaspool Linnuteed.

Kolmas kaalukas avastus on formaalselt sündinud küll Tõraveres, ent väga tähtis roll hüpoteesis, et universum on kärjekujulise struktuuriga, on just Tartu tähetorni innustavatel seintel.

Wilhelm Struve, Ernst Öpik ja Jaan Einasto on need kolm teadlast, kes on aidanud Tartu tähetornil maailma astronoomia ajalukku pääseda. Kuid nende vägevate hulka võib ju lisada Johann Mädleri, Ernst Hartwigi, Bernhard Schmidti, Aksel Kipperi või Grigori Kusmini. Kuid ikkagi ei saaks ära märgitud kõigi teadlaste nimed, kes teinud Toomel asuvas tähetornis astronoomia arengut mõjutanud avastusi.

Samal teemal:

Kolm kuulsat teleskoopi

See kõik on nüüd ajalugu. Tartu tähetorn pole enam teadusasutus täheteaduse tegemise mõttes. Küll aga on Tartu tähetornist saanud või, täpsemalt, saamas muuseum, kus on külastajatele vaatamiseks välja pandud peaaegu kõik olulisemad teleskoobid. Kui rääkida nii-öelda peateleskoopidest, siis neid on tähetornil kokku olnud kolm. Kõik need on säilinud ja läbinud ka renoveerimiskuuri.

Aprilli lõpus rahvale taasavatavast Tartu tähetornist võib eest leida observatooriumi kõige kuulsama teleskoobi, Fraunhoferi refraktori. 1824. aastal Saksamaalt ostetud aparaadiga tegi oma olulisimad avastused Struve.

Kui Fraunhoferi teleskoop 20. sajandi alguses paistis väsinud ja ootamatult selgus, et selle kordategemine on kulukam kui uue ja moodsama aparaadi ostmine, otsustasidki toonased ülikooli juhid talitada ratsionaalselt. 1911. aasta lõpust tänaseni on Zeissi teleskoop Tartu tähetorni kõrgeimas tipus. Äsja lõppenud uuenduse käigus võeti Zeissi teleskoop juppideks, iga detail sai puhastatud ja taas oma kohale pandud.

Kogu selle keerulise ja aeganõudva töö võtsid ette neli Eesti kapitalil põhineva Maico Metricsi töömeest. Ettevõtte juhataja Rünno Lõhmus selgitas, et isegi väikese poldi puhastamisele ja taastamisele võib kuluda mitu tundi.

Tartu ülikooli ajaloomuuseumi projektijuht Reet Mägi ja muuseumi teadusdirektor Lea Leppik rääkisid, et kui tuleva nädala kolmapäeval annab Tartu Ehitus ülikooli rektorile Alar Karisele üle renoveeritud tähetorni võtme, avaneb huvilisel unikaalne võimalus uudistada 200-aastast värskelt restaureeritud, ent veel sisustamata hoonet. Nimelt on praeguseks tähetornis oma koha leidnud vaid planetaarium, Zeissi teleskoop, tähekaart ja veel mõned detailid.

Avatakse aprillis

Jõulude järel algab püsiekspositsiooni paikapanek. Tähetorni 200. aastapäeva tähistamine kulmineerub tuleva aasta 27. aprillil. Siis avatakse tähetorn muuseumina.

Lea Leppiku sõnul maksab hoonet taasavastama tulla ka neil, kes tähetornis on varemgi käinud. Nimelt on renoveerimise käigus läänepoolsest saalist eemaldatud vahelagi, mis muutis ruumi väljanägemist põhjalikult. Samuti on saalis taastatud originaalaknad. Erinevalt renoveerimiseelsest olukorrast pääseb ka tähetorni keldrisse. Ent jäägu avastamisruumi igale tulijale.

Tartu tähetorn saab korda Euroopa Regionaalarengu Fondi toel, renoveerimine maksab 15,7 miljonit krooni.

Tähetorn kutsub juubelipeole

•• Tuleva nädala kolmapäeval saavad kõik huvilised kella 19 ja 22 vahel ringi käia Tartu tähetorni renoveeritud hoones.

•• Juubeli puhul annab Eesti Post välja tähetornile pühendatud spetsiaalse kujunduse ja pealetrükitud maksetähisega postkaardi. Postkaardi müük ja esimese päeva tembeldamine toimub päeval kella 11–16 Tartus postimuuseumis Rüütli 15 ja õhtul ürituste ajal tähetornis.

Loe veel

•• Lisaks saab kolmapäeva õhtul jälgida tähetorni juures toimuvat valgusetendust ja pilvitu ilma korral toimub vaatlusõhtu Zeissi teleskoobiga. Iga ilmaga toimub aga slaidiprogramm „Tartu 1810” ehk lühifilmid tähetornist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare