Tartus avab uksed astronoomiamuuseum
1810. a Johann Wilhelm Krause kavandite järgi valminud tähetorni renoveerimisega jõuti lõpule eelmisel aastal, kuid eksponaatide jõudmine õigetele kohtadele ja avamine on nõudnud mõnevõrra aega.
„Tartu tähetornis uuriti taevast ja tähti kuni 1964. aastani, mil püstitati uus observatoorium linnast eemale Tõraverre,” sõnas Tartu ülikooli ajaloo muuseumi teadusdirektor Lea Leppik. „Tartu vanast tähetornist sai koht, kus käivad koos astronoomiahuvilised linnakodanikud.”
Tähetornis on aja jooksul tehtud vähemalt kolm maailma astronoomias üliolulist avastust: esiteks on Tartu observatooriumis suudetud esimesena maailmas määrata tähe kaugus Päikesesüsteemist, teiseks määrati esimesena Andromeeda udukogu kaugus, mis tõestas, et galaktikad paiknevad ka väljaspool Linnuteed. Kolmas ja viimane tähtis avastus tehti ametlikult küll Tõraveres, kuid hüpoteesis, et universum on kärjekujulise struktuuriga, on oma roll ka tähetorni renomeel.
Wilhelm Struve, Ernst Öpik ja Jaan Einasto on need kolm teadlast, kes on aidanud Tartu tähetornil pääseda maailma astronoomia ajalukku. Nende vägevate hulka võib ju veel lisada ka Johann Mädleri, Ernst Hartwigi, Bernhard Schmidti, Aksel Kipperi ja Grigori Kusmini.
Tartu tähetorni läbib Põhja-Jäämerest Musta mereni ulatuv Struve geodeetiline kaar – see on aastail 1816–1852 mõõdetud 2822 km pikkune meridiaanilõik, mille mõõtmine aitas selgitada Maa täpseid mõõtmeid ja kuju. Struve kaar kulub alates 2005. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.
Tähetornis saab peale torni, ida- ja läänesaali näha ka kellatuba, kus kahe maailmasõja vahel hoiti Eesti riigi õiget aega. Aega ei määratud küll tähetornis, vaid võeti vastu teiste observatooriumide raadio teel edastatud ajasignaale, täpsustati nende alusel tähetorni peakella näitu ning seejärel saadeti ajasignaalid telegraafi teel üle Eesti laiali.
Tähetorni lahutamatu osa on mõistagi teleskoobid. Nii näiteks kuulus 1824. aastal ostetud Fraunhoferi refraktor Wilhelm Struve põhiliste töövahendite hulka, millega astronoom kataloogis umbes 3000 kaksiktähte. 19. sajandi lõpul osutus refraktor aga nii väsinuks, et oli vaja hakata seda rekonstrueerima. Parandamine osutus siiski liiga kalliks.
1911. aastal ostetigi hoopis uus teleskoop Saksamaal Jenas asuvalt Zeissi ettevõttelt. Nüüdse renoveerimise käigus võeti seegi tähevaatleja juppideks, iga detail sai puhastatud ja oma kohale pandud. Nüüd asub saja aasta vanune töökangelane endiselt tähetorni tornis ja tema kaudu saab vaadelda taevalaotuse vaatemänge.
Sai uue näo
Lea Leppiku sõnul maksab hoonet taasavastama tulla ka neil, kes tähetornis on varemgi käinud. Nimelt on renoveerimise käigus läänepoolsest saalist eemaldatud vahelagi ja sellega on ruumi väljanägemist põhjalikult muudetud. Samuti on saalis taastatud originaalaknad. Erinevalt renoveerimiseelsest ajast pääseb nüüd ka tähetorni keldrisse. Ent jäägu avastamisruumi igale tulijale. Tartu tähetorn saab korda Euroopa Regionaalarengu Fondi toel, renoveerimine on läinud maksma enam kui miljon eurot.
Tõsist täheteadust tehakse aga endiselt Tõraveres asuvas Tartu observatooriumis, mille peahoonet on samuti plaanis tänavu renoveerima hakata. „Tartu observatooriumil on praegu kolm ajakohastamisel olevat teleskoopi teadustööks, samuti väga mitmekülgne aparatuur kaugseiremõõtmisteks helikopterilt, maapinnal ja vees mõõtmiseks,” lausus observatooriumi direktor Anu Reinart.
