Tartus kadus ligi poolsada maali
Kuigi mitmed kunstnike liidu praegused ja endised juhatuse liikmed tunnistavad, et kadunud on paar hinnalist skulptuuri ja ligi viiskümmend maali, pole neil täpset ülevaadet kadunud tööde arvust.
“Olen võrrelnud erinevaid nimekirju majas olevate töödega ning alles on vaid napilt alla poole sellest kunstikogust, mis olema peaks,” ütles endine Tartu kunstnike liidu juhatuse liige Ilmar Kruusamäe. “Mina ei nimeta maalide ja skulptuuride kadumist teisiti kui varguseks.”
Tööd võidi tagasi anda
Kruusamäe arvates on laiaulatuslik tööde kadumine aset leidnud ajavahemikus 1995–2000, mil juhatuses olid juba ka praegused liikmed.
“Ütleme, et tööde kadumise taga on vargad. Kuid kadunud on ka liidu juhatusse kuuluvate inimeste töid ja nad teavad seda. Miks nad siis politseisse pole pöördunud? Äkki nad on asjaga seotud?” pakkus Kruusamäe.
Tööde kadumist ei kipu varguseks nimetama endine Tartu kunstnike liidu juhatuse esimees, praeguse juhatuse liige Tõnis Paberit. Ta ei jaga Kruusamäe hinnanguid, nagu tööd oleks varastatud.
“Eks Kruusamäe dramatiseerib üle, aga mul on tõesti andmeid, et kunstnikele on nende töid tagasi antud ja nii võis tekkida puudujääk,” rääkis Paberit.
Kruusamäe andmetel pole kunstnikele siiski töid tagastatud. Eesti Päevalehele ei suudetud Tartu kunstnike liidus näidata ka ühtegi juhatuse või eestseisuse otsust, milles räägitaks tööde tagasiandmisest nende loojatele.
Auditeerimine on käimas
“Kõige hullem on see, et tekkinud on karistamatuse tunne ning oma töödele lisaks on võtjad ära viinud ka surnud kunstnike töid,” rääkis Kruusamäe. Näiteks on kadunud tööde nimekirjas neli 1990. aastal surnud Alfred Kongo maali. Ühe Kongo teose hind kunstioksjonil on umbes 20 000 krooni. Kadunud on ka teisi Tartuga seotud kunstnike (Endel Taniloo, Linda Kits-Mägi, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Johannes Uiga, Valve Janov) töid.
Kongo ega teiste kunstnike tööde saatuse kohta ei osanud midagi öelda ka Tartu kunstnike liidu esimees Jaan Luik. Selle nädala alguses teatas Luik, et liidus on käimas tööde auditeerimine ning paari nädala pärast suudab ta hinnata võimaliku varguse ulatuslikkust. Küsimusele, kuhu on kadunud Luige enda skulptuurid “Johannes Uiga portree” ja “Eduard Maaseri portree”, ei osanud juhatuse esimees vastata.
Politseiameti pressiesindaja Jana Zdanovitš ütles eile, et politseil on võimalik asuda vargust uurima, kui on ilmnenud küllaldaselt andmeid, mis viitaksid kuriteo tunnustele.
Kas miljonikroonine kunstivargus on suur või väike?
Jaan Elken, Eesti kunstnike liidu president
“Kahtlemata on poole miljoni või miljoni krooni suurune kunstivargus suur vargus. Muidugi on tähtis, kuidas need teosed on kadunud. Sarnaselt on maale kadunud ka Tallinnas ja siin võib see summa olla isegi suurem. Minu teada pakuti rublaaja lõpus kunstnikele enda tööde tagasiostmise võimalust. Nii võidi teha ka Tartus. Kuid väidetakse, et töid on kadunud ka hiljem, aga seda ei saa mina väita, sest Tartu kunstnike liit on iseseisev organisatsioon. Kui Kruusamäe väidab, et maale on kadunud, siis vargusele peab hinnangu andma kohus. Soovitan teha revisjoni ning seejärel küsitleda neid juhatusi, kelle ajal võisid teosed kaduma minna.”
Urmas Paet, kultuuriminister
“Igasugused kadumised ja vargused on muidugi probleem. Ennekõike on see probleem omanikule, aga kui Tartu kunstnike liidu kunstikogu on kuhugi rändama läinud ja leidnud uue omaniku, siis see on toimunud tõenäoliselt illegaalsel moel. Teiselt poolt on muidugi küsimus ka selles, millisel määral on nüüdsed omanikud võimaldanud juurdepääsu nendele teostele. Kui need maalid on kusagil suletud kollektsioonis, siis on kahjustatud ka avalikku huvi.
Muus osas toimivad Eesti kunstnike liit ja selle alaliidud pigem hästi, sest ma ei oska öelda ühte fakti, mis ajendaks vastupidist seisukohta võtma. Samuti pole ma kursis probleemidega Tartu kunstnike liidus.
