Taskunoaga vestetud kandlest tiibklaverini
Hiis läks varakult tööle Tartu klaverivabrikusse ja sealt suundus tee Peterburi Robert Rathe klaverivabrikusse. Kord tuli sinna klaverit valima Anton Rubenstein. Ühe-kahe akordiga praakis muusik välja klaverid, mida Rathe pidas suurepäraseks. Võimalik, et see juhtum mõjutas Hiisi ülisuurt nõudlikkust.
Töövõtteid täiustati lakkamatult
19. sajandi lõpul avas Hiis Peterburis väikese töökoja, kus remonditi ja häälestati muusikariistu. 1920. aastate algul läks ta tööle Tartu klaverivabrikusse ning 1929. aastast hakkas ta elama Tallinnas.
Peterburis klavereid remontides ja häälestades õppis Hiis neid niivõrd hästi tundma, et teadis hästi ühe või teise pilli tugevaid külgi. Tal oli palju ideid nende täiendamiseks. Pärast sõda oli Hiis nõutud klaverimeister Tallinnas ning küllap oli see ka põhjus, miks Eesti NSV raadiokomitee andis talle tellimuse uue kontsertklaveri valmistamiseks.
Hiis töötas sellega mitu aastat ja 1948. aasta lõpuks oli suurepärase kõla, tundliku mehhanismi ning kauni välimusega mänguriist tellijale üle antud. Klaverile andsid kiitva hinnangu Emil Gilels, Svjatoslav Richter jt tuntud muusikud.
1949. aastal kutsuti Hiis ootamatult Eesti NSV Ministrite Nõukogusse, kus öeldi, et on kavas asutada Tallinna klaverivabrik ning hakatakse tootma Hiisi loodud kontsertklavereid. 78-aastasele klaverimeistrile pakuti uues vabrikus peainseneri kohta.
Materjal toodi kokku üle ilma
Vabrikusse saabus paljudest piirkondadest väärtuslikke puuliike, nagu tamm, kirsipuu, sarapuu, valge ja punane pöök ning kuusk. Resonantslauda valmistati Rumeeniast toodud Karpaadi kuusest. Lakki selle detaili katmiseks valmistati Aafrikas kasvava haruldase puu vaigust. Nende materjalide hankimine polnud sõjajärgsetel aastatel lihtne.
Kuigi Hiis katsetas ja täiustas aastakümnete kestel näiteks puidu kuivatamise võtteid, ei leppinud ta seniste saavutustega ning otsis energiliselt uusi lahendusi.
Ettevalmistustööd edenesid hästi ja juba 1950. aastal kandis endine mööblitööstus Tallinna Klaverivabriku nime. 1951. aastal valmis 20 kontsertklaverit, aasta hiljem toodeti juba 36 pilli. 1954. aastal valmis peale 41 kontsertklaveri veel 31 kabinetklaverit ning 13 pianiinot.
Tänavu tähistab Hiisi klaverivabrik 110. aastapäeva, aastaid arvestatakse alustamisest Peterburis.
Estonia klaverid maailmas mainekad
Septembris avaldas Estonia klaveritest ja Tallinna klaverivabrikust ülevaateloo mainekas ajakiri Forbes.
“Muusikaarmastajad ei naudi Estoniat mitte ainult eripäraselt mahlaka ja romantilise tämbri, vaid konkurentsivõimelise hinna pärast,” kirjutab Forbes.
Estonia saab USA-s hinnakirja kohaselt 21 000 ( 167 cm Studio Grand) kuni 31 000 dollari (Parlor Grand) eest. Kalleim mudel on 273-sentimeetrine ja 500-kilone Estonia Concert Grand, selle hind USA-s on Forbesi andmeil 65 000 dollarit.
Steinway eest tuleb maksta poole rohkem. “Pealegi,” märgib Forbes, “saab Estonia klaveri tellida ükskõik millise, valik ulatub eebenipuust roosipuuni.”
Forbes toob ära ka Tallinna klaverivabriku ajaloo. Lugejatele antakse teada, et klavereid on Eestis valmistatud 200 aastat.
“Kui Nõukogude Liit 1940. aastal Eesti okupeeris, sunniti vallutatud riiki tegema kingitusi Stalinile,” kirjutab Forbes. 1,5 miljoni elanikuga Eesti kinkis Ernst Hiisi klaveri.
Stalinile kink ilmselt meeldis, järeldab Forbes, sest Ernst Hiisile anti käsk koondada kõik Eesti klaveritööstused Tallinna klaverivabriku alla ning vabrik sai peaaegu monopoolsed õigused hiiglaslikus Nõukogude Liidus konsertklavereid toota.
Ära märgitakse ka vabriku omanik Indrek Laul, andekas muusik ja pianist.
