10.02.2012, 03:00
Tasuta haridus võtab täistööpäeva
Riigikogu kiitis kõrgharidusreformi heaks, teksti jäi nõue teha 30 EAP-d semestris.
FOTO:
Seaduse idee on üllas: kaotada riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad ja sisuliselt lubada kõigile, kes täiskoormusega õpivad, eestikeelsetel õppekavadel tasuta kõrgharidust. Küsitavusi tekitasid septembri algusest parlamendis ringelnud eelnõu üksikasjad: kuidas saab täiskoormusega õppida majandusliku abi vajaja, kuidas rahastatakse ülikoole ja mida peaksid ülikoolid saama ise reguleerida? Nüüd aga on vaja täita semestris 30 Euroopa ainepunkti EAP-d („vanas süsteemis” 20 ainepunkti). Üks EAP peaks tähendama 26 akadeemilist tundi tööd, mis kokku teeb siis 780 tundi semestris. Jagatuna 20-nädalase semestriga tuleb kokku umbkaudu 39 tundi nädalas ja 7,9 tundi tööpäevas – sisuliselt sama mis täistööaeg. Kes neid punkte täis ei saa, sellelt saab ülikool lisaraha nõuda. Ka praegu kehtib tudengitele, kes õpivad n-ö täiskoormusega, nõue täita aasta lõpuks vähemalt 75% õppekavast, muidu nad arvatakse õppekava nimekirjast välja. Nii üliõpilaste eestkõnelejad (EÜL), õpilaste eestkõnelejad (Eesti õpilasesinduste liit) kui ka ülikoolide esindajad (Eesti rektorite nõukogu) tegid riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku muuta uues seaduses vastavat nõuet. Osalt sellepärast, et praegused riiklikud tagatised ei kata vaesematest perekondadest pärit õpilaste võimalusi teise linna õppima asuda, aga osalt ka seetõttu, et süsteem ei ole piisavalt paindlik ega arvesta ülikoolide endi otsustusõigust.