Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas. III osa


AJALUGU Pärast Teist maailmasõda kolisid majja vene proosakirjanikud
KESKLINN 1930. aastatest on Tatari 21b majast teada mitmeid meie kultuuriloo seisukohast olulisi isikuid. Paraku kõikide kohta ei ole veel arhiividest leitud piisavat tõendusmaterjali.

Senistel andmetel elas Tatari 21b-3 korteris Eesti Autojuhtide ja Mototehnikute Tallinna Kutseühingu sekretär Elmar Männik. Ta oli veel Eesti Kergejõustiku Liidu esimees ja kuulus mitmete spordiliitude juhatusse.

Samas korteris elas ka vandeadvokaat Helmut Roman. Ta võttis koolipoisina osa Vabadussõjast. 1926. aastal lõpetas Roman Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning seejärel töötas kuni 1931. aastani Tallinnas vandeadvokaadi abina ning alates 1931 vandeadvokaadina.

Korteris 4 elas Tallinna Siimeoni koguduse Vaeste Eest Hoolitsemise Seltsi esinaine Liidia Pumpjanski.

FINANTSGEENIUSEST LUULETAJA. Korteris 10 elas 1930. aastate algusest kuni 1940. aastate alguseni pangandustegelane, luuletaja ja tõlkija Aleksander Ferdinand Tombach, kelle kirjaniku pseudonüüm oli A. F. Kaljuvald. 19. sajandi lõpus õppis Tombach Peterburi Ülikoolis hiina, mandĻu ja mongoli keelt, osaledes samal ajal Peterburi eesti seltside töös. 1897. aastal asus Tombach 25-aastasena Peterburi eesti karskusseltsi Ustavus etteotsa. Juba samal aastal sai karskusselts avaramad ruumid, kus lisaks raamatukogule ning tee- ja söögimajale oli võimalik ka näitemänge esitada. Kuna suur puudus oli eestikeelsetest näidenditest, asus Tombach tõlkima vene, soome jt kirjanike näidendeid.

1897. aastal ilmus Tallinnas tema esimene luuleraamat, mis sisaldas 51 luuletust. Enne I maailmasõda ilmus Peterburis mitmeid A. F. Tombachi tõlkeid. Tollal noor kirjanduse arvustaja Johannes Aavik iseloomustas Tombachi tõlkeid mõnusalt arhailiste, Jannseni-aegse stiili tüüpiliste tekstidena.

1896–1917 oli Tombach juhtiv ametnik vene riigipangas. Pärast Eestisse naasmist töötas Eesti pankades kõrgetel kohtadel. 1924–1926 oli Tombach rahandusministri abiks.

RIIDEKAUPMEESTE EESTKÕNELEJA. Korteris 11 elas Üleriikliku Riidekaupmeeste Ühingu abiesimees Konstantin Reintam. Ta töötas alates 1911. aastast riidekaubanduse hulgimüügi alal a/s Vennad Tofer’id äris Harkovis ja Petrogradis ning oli tegev ärimeeste ühingus Kiievis ja Odessas. 1934. aastast sai temast äri omanik Tallinnas.

Korteris 13 elas 1933–1979 graafik, maalikunstnik ja literaat Märt (Martin) Laarman, kes omandas 1920. aastal eesti keele õpetaja kutse ja töötas sellel erialal kuni 1945. aastani. Kunstioskusi omandas Laarman kõigepealt Rakveres K. Schnell-Merilaiu juures, seejärel A. Laikmaa ateljeekoolis ning täiendas end Soomes, Saksamaal, Rootsis ja Taanis.

Loometee alguses oli ta kubistliku ja konstruktivistliku suuna esindaja, 1930. aastatel sai tema põhialaks raamatugraafika, käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks.

Veel elas selles majas 15. korteris 1930. aastatel sõjaväelane Voldemar Koht (kuni 1940 Koch). Koht oli kolonel ning II liigi 3. järgu Vabadusristi kavaler, kes avaldas oma mälestusi sõjast Landesweriga. Koht arreteeriti ning ta suri 2. veebruaril 1942. aastal Norilskis.

Tatari 21b oli 1930. aastate algul koduks apteekrile ja majandustegelasele Julius Lillele. Lill tuli 1918. aastal Peterburist Tartusse, kus rajas apteegi, rohukaupluse ja laboratooriumi. Lisaks oli Lill Rootsi aukonsul Tartus ja üks korp. Sakala asutajaid. Teenete eest Eesti riigi ees autasustati teda Valge tähe 2. järgu ordeniga. Selles majas elas 1939. aasta lõpust või 1940. aastast Mihkel Piperal, kes oli 1911–1914 Rapla Tarvitajate Ühisuse juhatuse esimees. Majandustegevuse kõrval huvitas Piperali kunst. Ta õppis Ants Laikmaa juures maalikunsti.

1923. aastast oli M. Piperal OÜ Esto-Muusika osanik, direktor ja juhatuse esimees. Ta oli ka Eesti Muusikakaupmeeste Ühisuse esimees.

ENAMik ELANIKKE KÜÜDITATI. Nõukogude okupatsiooni ja represseerimiste tõttu jäi pärast sõda Tatari 21b majja endistest elanikest vaid väike osa. Osa elanikest arreteeriti või küüditati, mitmed pered pidid represseerimiste kartusel Eestist lahkuma.

1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool oli küllaltki heitlik, inimesed vahetasid tihti kortereid ning nende tookordset elukohta on nüüd, tagantjärele keeruline tuvastada.

Loe veel

Sellegipoolest on teada, et Tatari 21b-7 elas 1950. aastatel vene proosakirjanik Leonid Zaitsev. Ilmselt jaotati see korter vaheseintega mitmeks omaette korteriks, sest samal ajal elas seal ka teine vene kirjamees Jüri Rozanov.

Zaitsev teenis 1936–1956 ohvitserina Nõukogude sõjalaevastikus, peamiselt Kaug-Idas. 1948 asus Tallinna ning 1956. aastast on kutseline kirjanik. Avaldas jutustusi, 1949. aastal ilmus romaan “Prosmotr”, mis kujutab sõja-aastate kolhoosielu. Tallinnas hakkas Zaitsev tööle koos Grigori Skulskiga ning kahe autorinimega ilmus romaanidialoogia “O dalekoi gavani” (1952) ja “Belõe skalõ” (1958). Need romaanid kirjeldavad sõjameeste eluolu ja probleeme rahuajal. 1983. aastal ilmus romaan “Hant‰ula”, mis kujutas Kaug-Ida kolhoosi rasket elu sõja-aastatel.

Zaitsev juhatas aastakümneid Tallinna Ohvitseride Maja venekeelset kirjanduskoondist. Ta suri 1992. aastal.

ÕPPEJÕUD JA KUNSTNIKUD. Tatari 21b-8 elas aastatel 1955 kuni 1993 kirjandusteadlane ja kirjanik Toomas Liiv. Liiv lõpetas 1970. aastal TRÜ eesti filoloogina ja töötas 1975–1987 ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis ning oli toonases Tallinna Pedagoogikainstituudis, hiljem aga Eesti Humanitaarinstituudis õppejõud.

1996–2000 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor ning aastast 1997 TPÜ eesti kirjanduse professor ja eesti kirjanduse õppetooli juhataja. Avaldanud kirjandusteadusalaseid käsitlusi, uurinud eesti novelli ja luule ajalugu.

Samas majas korteris 12 elab alates 1939. aastast tänaseni moe- ja vaibakunstnik ning pedagoog Hilja Kulles. 1941–1945 töötas Kulles Tallinna Töölisteatri õmblustöökoja juhatajana. 1950. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstilise kostüümi alal ning samast aastast kuni 1986. aastani oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Hilja Kulles on eesti rahvarõivaste ainetel kavandanud Riikliku Akadeemilise Meeskoori esinemiskostüümid (1954), Kunstitoodete Kombinaadi suveniirnukke ja silmkoeesemeid. 1960. aastail on ta loonud rüiu- ja põimevaipu. Varasematele vaipadele olid iseloomulikud loodusmotiivid, 1970. aastate II poolest valdab abstraktne laad.

Hilja Kulles on sõjajärgsetest aastatest üks väheseid eestiaegseid elanikke selles majas.

Aastatel 1946–1958 elas samal aadressil ka tema abikaasa graafik Toivo Kulles, kes lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1948. aastal maalierialal ja on loonud peamiselt Tallinna vaatega vabagraafikat, raamatuillustratsioone, plakateid ja tarbegraafikat.

Järgneb

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare