Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas

 (2)

AJALUGU Tatari tänava puitasumist raamatut kirjutav ajaloolane tutvustab Eesti Vabariigi aegseid majaelanikke
Tallinnas on maju, millest on kirjutatud luuletusi, mille omaaegset olustikku kajastavad romaanid ja näitemängud või mida kirjeldatakse memuaarides.

Rõhuv enamik sellistest majadest asub väljapool vanalinna ning ükski turismimarsruut ei haara neid vaatamisväärsusi. Seetõttu on eriti oluline nende vähetuntud väärtuste tutvustamine.

ARHITEKT KARL BURMANI MAJA. Rikkalik alusmaterjal võimaldab 1912. aasta sügisel valminud Tatari 21b majast kirjutada nii arhitektuuriajaloo, igapäevase olustiku kui kultuuriloo seisukohast. Piirdume allpool kultuuriloolise vaatenurgaga.

Rahvasuu nimetab Tatari 21b elumaja Burmani majaks. See on tunnustus ehituskunstnikule, kelle projekti järgi see maja on valminud. Karl Burman (1882– 1965) õppis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis Peterburis ning Peterburi Kunstiakadeemia kõrgemas kunstikoolis. 1910. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.

Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas. Ta ehitas justkui oma jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.

1912. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel.

Burmani viljakas looming jäi aastaisse 1910–1914, kui valmisid Kalevi puidust seltsimaja Pirital, Raua 39, Tatari 21b jpt ehitised.

KIRJASTAJA BUSCH JA RAUDTEE-EHITAJA IPSBERG. Majaelanike pärimuse järgi elas mõnda aega samas esinduslikus elumajas ka selle omanik, ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane August Busch. Rahvasuus on seda maja nimetatud ka Buschi majaks.

Busch töötas 1886–1893 ajalehe Postimees toimetuses ja 1888. aastal ajutiselt ka Virulase toimetuses. 1893. aastal ostis

J. Tülkilt Eesti Postimehe, tõi selle Tartust Tallinna ja kirjastas seda aastani 1904. Oli 1895–1896 Estonia seltsi esimees ja VI üldlaulupeo peamisi korraldajaid. 1899 rajas moodsa trükikoja ning tegeles 1913. aastani kirjastamise ja raamatukaubastamisega, seejärel hakkas Keila vallas põllumeheks.

Sama maja esimese põlvkonna üürnike hulka kuulus ehitusinsener ja hilisem poliitik Karl Ipsberg, kes lõpetas 1897. aastal Riia Polütehnilise Instituudi ning ehitas aastail 1898–1905 transsiberi raudteed.

1911. aastal tuli Ipsberg tagasi Eestisse ja asutas ehitusbüroo. Ipsberg juhatas Estonia teatri ja Krediidipanga ehitamist. 1921–1923 oli ta teedeminister Konstantin Pätsi ja Juhan Kuke valitsuses.

##1928–1932 juhatas Ipsberg Tartu-Petseri ja Rapla-Virtsu raudtee ehitamist. Tema sulest ilmus rohkesti uurimusi raudtee ja tehnikahariduse küsimustes. 1932. aastast oli Tehnilise Hariduse Seltsi esimees, samuti oli Asutava Kogu ning I ja II Riigikogu liige.

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid 71-aastase Ipsbergi ning raske töö ja alatoitluse tagajärjel suri ta Nõukogude vangilaagris.

1920. aastad lisasid palju uut Tatari 21b kultuurilukku. Korteris 1 elas 1924. aastast kuni 1929. aastani majandustegelane ja agronoom Bernhard Rostfeld (Roostfeld). Hiljem kolis ta korterisse 8 ning veel hiljem korterisse 5.

Rostfeld oli lõpetanud Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna, pärast veel Moskva Põllumajandusliku Akadeemia agronoomia erialal. 1920. aastal tuli Eestisse ja sai Eesti Tarvitajate Keskühisuse (ETK) põllumajandustarvete osakonna juhatajaks.

1921. jaanuarist novembrini ning 1922. novembrist kuni 1923. augustini oli põllumajandusminister. Pärast seda kuni 1924. märtsini oli kaubandus-tööstusminister.

Edasi jätkas Rostfeld juhtivatel kohtadel ärides: 1924–1928 a/s Eesti Fosforiit juhatuse esimees, vahepeal ETK direktor, hiljem juhatuse esimees. ETK aastate vahepeal oli Rostfeld Pikalaenu Panga direktor.

1936 kuni 1939 oli Rostfeld kirjastusosaühingu Postimees juhatuse esimees.

ANTON PALVADRE. Sama maja korteris 3 elas 1920. aastatel õigusteadlane ja riigitegelane Anton Palvadre. Tema lõpetas 1906 Riia Vaimuliku Seminari. Revolutsioonilise tegevuse pärast istus Palvadre 1909–1910 Riias vangis.

Loe veel

1911 lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötas seejärel advokaadina. I maailmasõjas teenis Vene ohvitserina rindel ning oli kolm aastat Saksa sõjavangis.

Palvadre oli aastail 1919– 1923 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei üks liidreid ning 1919–1920 oli töö- ja hoolekandeminister. Lisaks I, II ja lühemat aega ka III Riigikogu liige.

Ta toimetas ajalehte Sotsiaaldemokraat ja tegutses Tuleviku toimetuses. 1923. aastal sai Palvadrest riigikohtu liige ning 1938–1940 Eesti Vabariigi õiguskantsler. Osales juhtivalt 1937. aasta põhiseaduse koostamisel.

Nõukogude võimud arreteerisid Palvadre 14. juunil 1941, ta suri 1942. aasta jaanuaris Sosva vangilaagris Sverdlovski oblastis.

Korteris 4 elas Eesti Asutava Kogu ja I Riigikogu tegevusperioodil tollal äsja Tartu Ülikooli filoloogiana lõpetanud Villem Ernits. Ta töötas vaheaegadega Tartu Ülikoolis õppejõuna, 1930. aastatel aga Varssavi Ülikoolis eesti ja soome keele lektorina. Kümme aastat oli ta Eesti Karskusliidu esimees.

Ernits tegutses hõimuliikumises, eesti üliõpilaste organiseerimise ning ajakirjanduse alal. Ta oli Üliõpilaste Lehe algatajaid ja esimene peatoimetaja ning 1928–1930 toimetas ajakirja Eesti Hõim, 1927–1930 oli ta Fenno-Ugria teaduslik sekretär.

Veel elas selles majas arhitekt ja insener Waldemar Lemm. Lemm lõpetas 1905. aastal Riia Polütehnilise Instituudi ning 1909 Dresdeni Tehnikaülikooli. Arhitektina alustas tegevust Tallinnas 1911. aastal firmas Bustedt & Lemm. Projekteeris elumaja Süda 9.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare