Taustinfo Eesti-Briti suhetest
Ajalooline ülevaade
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik on olnud Eesti iseseisvumise ja edasise arengu tugev toetaja. Suhete algusajaks võib pidada Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinnasse. Suurbritannia sõjaline ja materiaalne toetus etendas olulist osa ranniku kaitsmisel ning aitas julgestada meresidet Euroopaga.
1920.- ja 1930.-ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Ühendatud Kuningriigi suhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, sinna läks tervelt 30% Eesti ekspordimahust. Suurbritannia pole kunagi tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. aastal.
Suurbritannia taaskinnitas oma tunnustust Eesti iseseisvusele 27. augustil 1991.a., kui oli taastatud de facto riiklik iseseisvus, sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne. 1992. aasta juulikuus taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusreþiimi Eestiga, olles esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ja kaotas viisanõude Eesti kodanikele.
Kahepoolsed suhted
Kahepoolsetes suhetes on viimastel aastatel olnud väga aktiivne periood. Ühendatud Kuningriigid on lisaks Põhjamaadele Eesti kindlamaid toetajaid teel Euroopa Liitu. Briti kõrged ametiisikud on korduvalt väljendanud oma toetust Eesti pürgimustele. Suurbritannia on loonud koolitusvõimalusi Eesti spetsialistidele ja korraldanud täiendusprogramme riigi administratiivse suutlikkuse parandamiseks. Samuti on Suurbritannia toetanud Eestit ühinemisel rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon).
Julgeolekualane koostöö
Riigikaitsealased suhted on olnud aktiivsed, keskendudes peamiselt BALTBAT-ile ning kontseptuaalsele abile riigikaitse rajamisel. Põhiliselt käib praktiline kaitsealane koostöö kolmel alal: mereväelaste koolitus (keskendutakse baasväljaõppele), keeleõpetus (rõhuasetus on õpetajate õpetamisel) ja relvastuskontroll. Eesti maavägedele on väga kasulik olnud Briti merejalaväe (Royal Marines) baasväljaõppe kursus.
Vastavalt Balti Rahuvalvepataljoni (BaltBat) loomise Kopenhaageni memorandumile on Suurbritannia ülesanne pataljoni väljaõpe. Ühendatud Kuningriik osaleb ka mitme teise Balti regionaalprojekti toetamises, nagu BaltRon (Balti Mereväedivisjon), BaltNet (Balti Õhuseiresüsteem), BaltDefCol (Balti Kaitsekolledz) ja BaltSea (Balti kaitsealase koostöö ning rahvusvahelise abi koordineerimiskeskus).
Suurbritannia abi
Suurbritannia on aidanud tõhusalt kaasa demokraatia stabiilsele arengule ja turumajanduslikele reformidele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Suurbritannia tehnilise abi programmi Know How Fund raames on Eesti saanud toetust mitmes valdkonnas, nagu valitsussüsteemi arendamine, Euroopa Liiduga ühinemine, finantssektor, põllumajandus, regionaalne areng, sotsiaalküsimused ja keskkonnakaitse.
Teistest suurematest Suurbritannia abiprogrammidest Eestis võiks nimetada järgmisi: Joint Industrial Attachment Scheme, British Partnership Scheme ja Chevening Scholarship. Nende abiprogrammide raames on Suurbritannias ennast täiendanud mitme eri valdkonna teadlased ja üliõpilased.
Tänavu augustis allkirjastasid Eesti ja Suurbritannia haridusminister lepingu edasise koostöö jätkamisest hariduse ja koolituse vallas.
Majanduskoostöö
1999. aastal oli Eesti-Suurbritannia kaubavahetuse üldkäive 3,35 miljonit krooni ja Eesti jaoks mitu aastat negatiivsena püsinud kaubandusbilanss on hetkel positiivne (1997. aastal oli bilanss -401,3 miljonit krooni, 1998. aastal kahanes see -86,7 miljoni kroonini ja 1999. aastal oli bilanss positiivne, +493,4 miljonit krooni). Kogukäibelt oli Suurbritannia Eesti kaubanduspartnerite hulgas möödunud aastal 7. kohal. Eesti ekspordi maht on ühtlaselt kasvanud ja on viimase viie aasta jooksul neljakordistunud. Eksport moodustas 1 930 miljonit krooni ja suurenes võrreldes eelmise 1998. aastaga +1%. Import moodustas 1,437 miljonit krooni ja vähenes 28%. Suurbritannia oli Eesti ekspordipartnerite seas 6. kohal ning sinna läks 4,5% Eesti ekspordist. Impordipartnerite seas oli Suurbritannia 10. kohal, moodustades koguimpordist 2,4%.
Investeeringud
Suurbritannia on Eestisse tehtud otseinvesteeringutelt Eesti Panga andmetel 5. kohal. Otseinvesteeringute osakaal koguinvesteeringutes on 30.06.2000.a. seisuga 1 124 174 000 EEK, mis moodustab üldmahust 2,8%.
Kolmandat aastat asub Londonis senise Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri esindus. Eestis tegutseb British Estonian Chamber of Commerce, mis vahendab ja arendab Eesti ja Briti firmade vahelisi kontakte.
Enim Suurbritannia otseinvesteeringuid on Eestis saanud hulgi- ja jaekaubandus, tööstus, hotellid, restoranid, transport, laomajandus ja side, ehitus, kinnisvara, üürimis- ja äriteenindus.
Kultuuri-, teadus- ja turismisuhted
1996. aasta juulis kirjutasid Eesti ja Ühendatud Kuningriik alla valitsustevahelisele koostöökokkuleppele hariduse, teaduse ja kultuuri vallas, mis on aidanud kaasa sellealaste suhete kiirele ning mitmekülgsele arengule. Näitena võib mainida kontaktide tihendamist Tartu Ülikooli ning mitmete Suurbritannia ülikoolide vahel.
Hea näide koostööst Briti ja Eesti teadlaste vahel on 21.-22. septembril 2000 Tartus toimunud rahvusvaheline geenitehnoloogialane konverents - "Gene Technology Forum".
Tartu Ülikooliga koostöös hakatakse regulaarselt korraldama Briti uuringute konverentse. Viimane suurem ettevõtmine oli 3. Rahvusvaheline Briti Uuringute konverents "British Studies in the New Millennium: The Challenge of the Grassroots" 21.-22. augustil 2000 Tartu Ülikoolis.
Erinevad Suurbritannia organisatsioonid on aidanud kaasa eesti kunsti ja kultuuri toetamisele, sealhulgas abistanud Eesti Kunstimuuseumi. Nii on British Headly Trust'i abiga 600 000 krooni ulatuses restaureeritud Tallinnas asuvat Pühavaimu kirikut, kus praegu toimuvad inglisekeelsed jumalateenistused.
Suurt tööd Eesti ja Suurbritannia kultuuri vastastikusel tutvustamisel on teinud Tallinnas asuv Briti Nõukogu esindus, mis on toetanud nii suurbritannia kunsti, muusika, kirjanduse, teatri ja filmi vahendamist Eestisse kui ka Suurbritannia eri piirkondi tutvustavate kultuurifestivalide korraldamist. Samuti on Briti Nõukogu võimaldanud täienduskoolitust inglise keele õpetajatele.
Tihedad on kontaktid muusika ja spordi vallas. Suurbritannias on eesti muusikutest tuntuim ilmselt Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür, eesti balletti aga tuntakse tänu Thomas Edurile ja Agnes Oksale. Spordis on Eestile kuulsust võitnud Derby County väravavaht Mart Poom.
Viimaste aastate jooksul on oluliselt tihenenud Eesti ja Suurbritannia vahelised turismikontaktid. 1998. aastal ületas Eesti piiri 33 500, 1999. aastal juba 35 417 Briti passiga inimest, pidevalt kasvab ka Suurbritanniat külastavate eestlaste hulk.
1998. aasta oktoobris toimus Tallinnas esimene suurem Suurbritannia kultuuri tutvustav ürituste sari nimetusega Briti Nädal. 1999. aasta novembris toimus sama üritus pealkirja all "Briti moe ja disaini päevad".
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik /United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland/
Üldandmed:
Pindala: 244 820 km2, territooriumi põhiosa moodustavad Suurbritannia saar ja Iirimaa kirdeosa, nende juurde kuulub mitu väiksemat saarestikku (Hebriidid, Shetland, Kanalisaared) ning umbes 5000 üksikut saart.
Pealinn: London (u 7 miljonit elanikku)
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Riigipea: kuninganna Elizabeth II (alates 06.02.1952); troonipärija on prints Charles (sünd. 14.11.1948)
Riigikeel: inglise keel
Rahvuspüha: kuninganna Elizabeth II sünnipäev, mida ametlikult tähistatakse tema kroonimise päeval juunikuu teisel laupäeval. Kuupäev teatatakse igal aastal eraldi, ametlik sünnikuupäev on 21.04.1926
Iseseisvus: Inglismaa on püsinud ühtse riigina 10. sajandist, liit Inglismaa ja Walesi vahel sõlmiti Rhuddlan'i statuudi alusel 1284. aastal; 1707. aasta Uniooni lepinguga sai Inglismaast ja Ðotimaast ühisriik nimetusega Suurbritannia; 1801. aastal liideti Suurbritanniaga Iirimaa kuningriik ning riigi nimeks sai Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriik. Anglo-Iiri rahulepinguga aastal 1921 eraldusid Iiri Vabariigist 6 Iirimaa krahvkonda ning riigi nimeks sai 1927. aastal Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik.
Haldusjaotus: Inglismaa, Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa - kokku 47 krahvkonda, 7 linnastut, 26 piirkonda, 9 regiooni, and 3 suuremat saarestikku.
Sõltuvad territooriumid: Anguilla, Bermuda, Briti India ookeani territoorium; Briti Neitsisaared, Caymani saared, Falklandi saared, Gibraltar, Guernsey, Jersey, Isle of Man, Montserrat, Pitcairni saared, Saint Helena, Lõuna Georgia and Lõuna Võileivasaared, Turks and Caicose saared
Rahvaarv: 59 113 439 (juuli 1999)
Rahvastiku koosseis: inglased (81,5 %), ðotlased (9,6%), India ja Pakistani ning Bangladeshi päritoluga Briti kodanikud (2,8%), iirlased (2,4%), kõmrid (1,9%), ulsterlased (1,8%), gaelid (Põhja-Soti mägismaal ja Hebriididel, 0,2%)
Mehi oli 48,8% ja naisi 51,2%, linnades elab 91,5% rahvastikust (1999.a. andmed)
Religioonid: anglikaani usk - 27 miljonit; rooma-katoliku usk - 9 miljonit, islamiusk - 1 miljon, presbüterlased - 800 000, metodistid - 760 000, sikhid - 400 000, hindud - 350 000, judaism - 300 000 (1991.a. andmed)
Suurbritannia riigikirik on anglikaani kirik ehk episkopaalne kirik (The Established Church of England). Anglikaani kiriku lõi 1534.a. kuningas Henri VIII. Anglikaani kirikut võib vaadelda kui keskteed katoliikluse ja protestantluse vahel, esimesest on säilinud põhirituaalid ja kirikuhierarhia, oma "sõnumilt" on episkopaalne kirik lähedane reformeeritud kirikule. Anglikaani kirik allub monarhile, klerikaalse hierarhia eesotsas on Canterbury peapiiskop Dr. George Leonard Carey (alates 1991.a.), kes juhatab iga kümne aasta järel toimuvat anglikaani kirikukogu (Lambeth Conference) ja biennaalseid priimaste (piiskoppide) kohtumisi.
Parlament: kahekojaline parlament koosneb Lordide Kojast (House of Lords) ja Alamkojast (House of Commons). Lordide Kojas on 691 kohta, mille liikmetest 102 on pärilikud peerid, 26 piiskopid ja ülejäänud eluaegse tiitliga peerid. Alamkoja 659 kohta valitakse otsestel valmistel vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul.
Peaminister: Anthony C. L. (Tony) Blair (alates 2. maist 1997)
Välisminister: Robin Cook
Parlamendi spiiker: Michael Martin (alates 23.10.2000)
Sisepoliitika
Viimased parlamendivalimised olid 1. mail 1997.a. Pärast konservatiivide 18 valitsemisaastat tuli võimule Tööpartei. Peaministriks sai partei liider Tony Blair. Valimistel jagunesid hääled järgmiselt: Tööpartei (Labour Party) 44,5%: Konservatiivide Partei (Conservative Party) 31%, liberaal-demokraadid 17% (Party of Liberal Democrats), teised 7,5%. Parlamendikohad: Tööpartei 418, konservatiivid 165, liberaal-demokraadid 46, teised 30.
Oma sisepoliitilist kurssi nimetavad leiboristid kolmandaks teeks, mis olemuselt on kooskõla saavutamine individualismi ja liberalismi vahel majanduses ning valitsuse sekkumise ja 1960. aastate sotsiaaldemokraatia vahel sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
Välispoliitika
Valitsuse välispoliitika märksõnad on NATO, uued suhted Euroopa Liiduga, lähedus USA-le ja Briti globaalse osatähtsuse taastamine.
Euroopa Liit ja NATO
Suurbritannia on olnud Euroopa Liidu liikmesriik alates 1973. aastast ning Briti valitsuse eesmärk on olla Euroopa asjades mõjukal positsioonil. Suurbritannia prioriteedid on EL laienemine, institutsionaalne ja majandusreform.
Suurbritannia on NATO asutajariik. London on kinnitanud korduvalt, et NATO "uks" peab jääma avatuks ja ühelgi riigil ei tohi olla vetot NATO laienemise üle. Suurbritannia oluline prioriteet on kolme uue liikme edukas integreerumine NATO-sse ja tihe koostöö liikmestaatuse taotlejariikidega.
