„Iga talv tuleb ette, et mõni luik jäätub kinni. Midagi väga erakordset selles ei ole,” rääkis ornitoloog Mati Kose.

„Kui mõni talv on karmim, nagu tänavu, siis juhtub seda rohkem. Luikesid on iga aastaga üha enam talveks kohale jäänud. Rändamine on vähenenud,” lisas ta.

Juhul kui märkad jäässe kinni jäänud luike, siis ei tasu Kose sõnul ise hakata päästeoperatsiooni organiseerima. „Kui inimene ei ole harjunud jää peal käima, siis võib see saada saatuslikuks talle endale,” lisas ta.

„Tavaliselt linnud hoiavad sinna, kus on kõige viimane vaba vesi ja seda, kui kandev on jää, on eemalt väga raske hinnata. Tasub päästeametisse helistada, nemad tegelevad ka sääraste hättasattunud lindudega,” sõnas Kose.

Kui märgata jäässe kinni jäänud lindu, siis tuleks kindlasti koduloomad neist eemal hoida, et näiteks koer hätta sattunud lindu maha ei murraks.

Lindude söötimisesse saab Kose hinnangul suhtuda kahte pidi.

„Kui nüüd loodusteadlasena karm olla, siis peaks ütlema, et ei tohiks neid sööta. Las looduslik valik teeb oma töö. Teisalt, kui nad seal kohal on juba, siis päris näljasurma jätta on ka ebaeetiline,” leidis ta.

Lindude toitmine tekitab Kose sõnul tekitab lindude toitmine poolkodustatud luikede asurkonna ning tuleb arvestada, et nad on kohal ka järgmisel aastal.

„Neid on kole palju toitmiskohtades koos, pinnas on reostunud, seega ka toit on reostunud. Haigused levivad tihedamini, kui on palju linde koos. Õnneks ei ole praegu linnugripp aktuaalne,” jätkas ta.