Teadlased andsid integratsioonipoliitikale karmi hinnangu
Teadlased muretsevad, et poliitikud ja avalikkus ei näe probleemi ning kui seda pole, siis pole midagi lahendada. Ka oli teadlaste meelest pronkssõduri teisaldamisele eelnevaid ja järgnevaid reaktsioone ette näha, kuid kahjuks sellega ei arvestatud. Vastupidi, hoiatajad muutusid korraga “punasteks”. Ohu prognoosideski ilmselt arvestati veekahurite ja politseinike hulgaga, mitte ei analüüsitud inimfaktorit.
Uuringus soovitavad teadlased tunnistada lõimumisprobleemi ja tõsta selle lahendamine riiklikuks prioriteediks, sõnastada lahti rahvuspoliitilised eesmärgid, toetada eestivenelaste positiivse identiteedi kujunemist, laiendada rahvustevahelise koostöö vorme, algatada võrdsete võimaluste audit ja sõlmida erakondade vaheline kokkulepe loobuda rahvuspopulismi kasutamisest valimisvõitluses.
Soovituste taustaks on asjaolu, et aprillikriisi soodustas viimastel aastatel ilmnenud paigalseis integratsioonipoliitikas. Pole suurenenud eesti keelt valdavate inimeste osakaal, eestivenelaste seas domineerib rahulolematus lõimumispoliitikaga, eestlaste hulgas aga valitseb ükskõiksus selle eluvaldkonna suhtes. Võrreldes sotsioloogilisi uuringuid aastatel 2002 ja 2005 suureneb venekeelsete inimeste arv, kes usuvad, et Eesti astus NSV Liitu vabatahtlikult, samas suureneb venelaste teistsugusest käitumisest häiritud eestlaste osakaal.
Raivo Vetik sõnastas probleemi, et rahvuslik vastandumine riigi jaoks olulistes küsimustes ohustab Eesti julgeolekut ja tulevikku. Praegustes tingimustes , kus Venemaa määratleb enda rahvusliku huvina mõju suurendamise endise NSV Liidu ruumis on see tõsiseks ohuks. Tsiteerides Economisti, maksab tehtud poliitilise vea eest Eesti kolossaalset poliitilist, sotsiaalset ja diplomaatilist hinda. Vetikule sekundeerib Aleksander Pulver, kes mainib, et kui tahta destabiliseerida Eesti riiki siis on selleks valdkonnaks just rahvussuhted.
Sotsiaalteadlased olid mures, et nende poolt välja öeldav võib olla ohuks nende lähedastele ja sugulastele. Samuti kartvat nii mõnigi neist oma töökoha kaotamise pärast. Nimetatud faktid viitavad sellele, et Eestis on süvenemas lõhed mitte ainult erinevate rahvuste vahel ja meis endis, aga ka vaimu ja võimu vahel.
