Omamoodi pilootuuringuga seotud biorobootika keskuse doktorant Gert Toming viitas, et kuna taastuvenergia on populaarne, on viimasel ajal jõgedele ka hüdroelektrijaamade tammisid rajatud. Viimati nimetatud on aga lõheliste ja teistegi siirdekalade jaoks suur probleem, kuna need tõkestavad müürina ligipääsu kudealadele. „Tammide juures nõutakse kalatreppe, kuid pahatihti need ei tööta,” märkis Toming. Kuigi asjatundjad on selle üle palju juurelnud, pole tegelikult senini täpselt teada, mis põhjusel kalad ühe pääsu omaks võtavad, aga teisi kasutama ei hakka. Kõnealune teema on aktuaalne nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Artiklit täismahus lugedes selgub, mida unikaalse robotkalaga kalapääsudel mõõta saab ja kas see kala ka ujuda oskab.